TLÜ Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi koreograafia õppekavva võetakse sel suvel vastu uus magistrikursus, kelle õppetöö mitmekesistamiseks tehakse koostööd Läti kultuuriakadeemia ning Leedu muusika- ja teatriakadeemiaga.

Mida uut on koreograafia magistriõppekavas?

Peamine uuendus sünnib koostöös Läti kultuuriakadeemia ning Leedu muusika- ja teatriakadeemiaga: kaheaastase õppeperioodi jooksul saadakse kolm korda kokku – üks kord Eestis, siis Lätis ja Leedus – ühismooduliks. Igal kohtumisel on raamteema. Eesti kohtumine on pühendatud keha(de)le ja tehnoloogiatele ning selle eestvedajad on tantsutehnikate ja loovtehnoloogiate dotsent Külli Roosna ning multimeediakunstnik Kenneth Flak. Läti ja Leedu tantsukunsti ja koreograafia õppekava juhtide Olga Žitluhhina ja Andrius Katinasega oleme kohtunud juba ligi kolm aastat, jaganud infot ja kogemusi, otsinud kokkupuutepunkte ja tudengitele sobilikku koostööformaati.

Kogu selle ettevõtmise eesmärk on anda koreograafia õppekavale rahvusvaheline mõõde ning luua ühine infoväli, mis võimaldab tihedamat suhtlust ja koostööd. Paljud kipuvad välismaale õppima või juba õpivadki seal, kuid tähtis on ka Baltimaade sarnasuse – on meil ju üsna ühesugune ajalugu – ja erilisuse teadvustamine. Ühisolemine, nii samastumine kui ka vastandumine, ärgitab koos arenema.

Samuti üritame koos optimeerida oma võimalusi, kasutada vastastikku õppejõude ja koostööpartnereid. Meie koreograafia õppekava põhiõppejõudude Sille Kapper-Tiisleri, Külli Roosna, Heili Einasto, Irina Pähna ja minu kõrval õpetavad ka Olga Žitluhhina ja teised õppejõud Läti kultuuriakadeemiast ning Andrius Katinas koos oma kolleegidega Leedu muusika- ja teatriakadeemiast, samuti koostööpartnerid mitmelt poolt Euroopast.

Keda oodatakse kandideerima koreograafia õppekava magistrikursusele?

Uusi magistrante võetakse vastu üle aasta viis. Tänavu koreograafia erialal bakalaureuselend ei lõpeta, seetõttu on oodatud varasemad lõpetanud, tantsukunsti valdkonnas juba tegutsevad inimesed, kes teavad, millised on nende professionaalsed oskused, ja tulevad õppima oma settinud teemaga.

Tegemist on koreograafia­magistrantuuriga. Magistrante ei jaotata koreograafideks, tantsuõpetajateks või tantsijateks, vaid lähtutakse konkreetse inimese vajadustest. Eesmärk on tema loomingulise käekirja kujundamine ja arendamine, talle antakse võimalus uurida mingit teemat süvendatult. Pealegi võib koreograafi, tantsupedagoogi ja tantsijate töö olla tihti omavahel põimunud, neis on palju sarnast, ühel või teisel moel on see koosloome. Sellise mitmetahulisuse hea näide on sel kevadel lõpetav magistrilend: kaks teevad koreograafina lõputööks lavastuse, kaks on võtnud uurimise alla õpetusmeetodi. Samamoodi võib lõputööks olla tantsufilm, tantsuinstallatsioon jms, peaasi et see oleks kehakeskne ja lahendataks koreograafilisi küsimusi.