Euroopa kammermuusika õpetajate 2007. aastal asutatud ühingul (ECMTA – European Chamber Music Teachers Association) on sadakond liiget: muusikakõrgkoole, keskastme muusikaõppeasutusi, kammeransambleid ja festivale. Eestist kuuluvad organisatsiooni EMTA, Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool, MTÜ In Corpore ja Yxus Ensemble. Sel kevadel Varssavis korraldatud ECMTA aastakonverentsil valis üldkogu oma juhiks Marje Lohuaru.
Akadeemilise muusika ühingud on enamasti möödunud sajandil kokku tulnud. Mis viis kammermuusikaga seotud ühinemiseni alles nüüd või siis just nüüd? Kas on (kaudne) põhjus kammermuusika kahanevas läbilöögijõus?
Marje Lohuaru: Vastupidi, ma arvan, et kammermuusika läheb järjest tähtsamaks. Ja miks on tegu just kammermuusika õpetajate ühendusega? Ikka seepärast, et kammermuusikat, laiemas tähenduses koosmusitseerimist või partnerlust, tuleb paraku õppida. See on paljudele muusikutele esmatähtis valdkond, ka paljud silmapaistvad solistid tegutsevad edukalt ansamblistina. Paraku võib EMTA praktikastki tuua näiteid, et nii mõnigi heal tasemel välistudeng ei ole ansamblis mänginud: siis võib tõesti öelda, et teine muusik justkui segab musitseerimisprotsessis. Ansamblimäng õpetab muusikas suhtlema. See on kommunikatsioon muusikas, ent laiemas tähenduses ühtlasi sotsiaalses mõttes: pead oskama suhelda, suutma ansamblit koos hoida ja vajadusel ka muuta kooslusi. Võib üldistada, et kammeransambli tegevuses väljendub muusika kogu maailma ühendav funktsioon.
Siinjuures tuleb toonitada, et kammermuusikal on oma oluline koht kõigil muusiku haridusastmetel – ei ole nii, et selle juurde tullakse alles muusikaakadeemias. Kogemus on näidanud, et lapsed mängivad koos väga suure rõõmuga ja kammermuusika õpetamise osakaal on kasvanud ka alg- ja keskastme muusikakoolides. Nii et see on pidev protsess, mis toetab muusikut ka tema edaspidises tööelus.
Mis puudutab kõnealust organisatsiooni, siis sündis see kolmeaastase Euroopa projekti tulemusena 2007. aastal. Projekti, mis käsitles kammeransambli õppekava arendamist, juhtis Jyväskylä ülikool ja EMTA oli selles aktiivne partner. Teistest erialapõhistest organisatsioonidest erineb ECMTA selle poolest, et siia ei kuulu ainult õpetajad: sajakonna liikme seas on tegutsevaid kammeransambleid, festivale, meediaorganisatsioone ja ka üksikliikmeid. Seega, meie liikmesus on avatud. Leian, et eriti praegusel ajal on see üks oluline näitaja organisatsioonide arengus. ECMTA on avatud ka väljastpoolt Euroopat liituda soovijatele.
Assotsiatsioonil on kaks aastakoosolekut. Neist ühega kaasneb Läänemere maade muusikakõrgkoolide tudengite kammermuusikafestival. Eestis asutatud algselt kolme Balti riigi festivalil on viiekümneaastane ajalugu. Kolme Balti riigi tudengifestivalil oli toonases ühiskondlikus kontekstis ka sügavam tähendus kui vaid regulaarse muusikafestivali oma. See traditsioon hoiab meid koos ja pikale koostööle vaatamata ei ole meie vastastikune arenguruum ammendunud – pigem avastatakse uusi tahke.
Tunnetades vajadust anda kammermuusikale laiem filosoofilis-esteetiline kõlapind, on ECMTA viimastel aastakonverentsidel kutsutud peaesinejaks teiste valdkondade esindajad. Viimati Chopini muusikaülikoolis peetud aastakoosolekul esines Vilniuse ülikooli psühhiaatriaprofessor Eugenijus Laurinaitis. Kammeransambli õpetamisel on psühholoogiline aspekt ju väga oluline ja selline teemakäsitlus ärataski elavat huvi. Detsembrikuisel Tallinna konverentsil on peaesineja Erkki-Sven Tüür.
Sisulise töö kõrval on huvi pälvinud ka organisatsioonilised teemad. Meil on sõna võtnud näiteks ka kammermuusika konkursside korraldajad. Konverentsid on hea keskkond teabe vahendamiseks ja mõistagi kasutame nüüd võimalust esitleda oma liikmeskonnale Eestit. Tahame arendada ka rahvusvahelist resideeruva kammeransambli struktuuri. Nii annab järgmisel konverentsil kontserdi ECMTA värske liige Yxus Ensemble ning osaleb ka uue muusika ansambel Xenia Ensemble (Torino), kellel on Eestiga kontakte juba Nyyd Ensemble’i ajast.
ECMTA aitab realiseerida kammermuusika õppeprotsessi ja muusikamaailmas edukalt tegutsevate Euroopa kammeransamblite potentsiaalseid koostöövõimalusi. Meie liikmetele on tähtis saada laiem ülevaade Euroopas kammermuusika alal toimuvast: erinevatest musitseerimisvormidest, festivaliformaatidest jms. Samuti on ajakohane sotsiaalse komponendi teadvustamine. Nende eesmärkide realiseerimine põhineb eelkõige ECMTA mitmekesisel liikmeskonnal.
Kammermuusika õpetamisega on meil lood päris head: neid noorte kooslusi, kes tähelepanu võidavad, on ikka olnud ja tulnud. Pigem on asi selles, et kui kool läbi, siis pole enam kellelegi ega millelegi toetuda. Karm, ent kammeransambel on meie muusikaelus n-ö hobitegevus.
Suuremas riigis on ka suuremad võimalused. Eesti on suhteliselt väike, aga entusiasmi ja inimesi, kes tahavad midagi korda saata, on palju. Praegu on Eestis paika pandud erialakonkursside süsteem, aga need (ka rahvusvahelised) on vajalikud ka kammeransamblite osas. Lõppenud õppeaastal osalesid EMTA ansamblid – klaveriduodest kuni klaveritriode ja kvintettideni – viiel rahvusvahelisel konkursil. Võideti auhinnalisi kohti ja kahel korral koguni grand prix. Kuigi konkurssidel käimine annab ansamblimängu ja interpretatsiooni kohta infot, eeldab laiem valdkonna teadvustamine järjepidevat tegevust. Seetõttu algatas EMTA instrumentaalkammermuusika keskus kontserdisarja „Ajast aega“, kus traditsiooniliste duode kõrval on esinenud kaheksa triot, klaverikvartett, kvintett ja sekstett.
Paar viimast kümnendit on toonud kammeransamblite osas suuri muutusi: klassikaliste koosseisude kõrvale on tulnud uuele repertuaarile orienteeritud paindliku koosseisuga kooslused. Juba kammermuusika spetsiifika on selline, et interpreet peab suutma orienteeruda igasugustes akustilistes tingimustes ja reageerida partneri(te)le. See eeldab tohutut paindlikkust ja oskust partnerit kuulata. Seejuures aitab pikaajaline ja järjekindel kammermuusika viljelemine kõvasti kaasa ka publiku kujundamisele ning kuulajate maitse ja repertuaarieelistuste tundmaõppimisele. On julgustav, et täheldame Euroopas pigem publiku kasvavat huvi kammermuusika vastu: kuulaja ootab tänapäeva kirevuses seda, mis teda kõnetab ja mille juurde ta tahab ikka ja jälle naasta. Meie kohus on anda kuulajale see võimalus.