Tartu loodusmajas on algamas teine looduskirjanduse seminaride hooaeg. Millised teemad see esile toob ja kes üles astuvad?

Sel aastal keskendume lindudele ja kaladele ilukirjanduses, sest nood tunduvad seal kuidagi eriliselt tihti püünele astuvat. Seejuures saab ilukirjanduslikku teksti kasutada väga mitmel viisil, näiteks loodusteaduslikuks analüüsikski. Plaanimegi tekste põhjalikult uurida, leida uudseid lugemisviise, mõtiskleda lähi- ja kauglugemise üle …

Külalised on väga mitmesuguste erialade spetsialistid: ornitoloogid, kalastajad, loodus- ja kirjandusteadlased, ärimehed, luuletajad. Igas seminaris aga külalist polegi, sest ennekõike astuvad üles seminarides osalejad ise. Esimene looduskirjelduse sari tõestas, et seminarivorm on väga viljakas ja nauditav ega peaks jääma vaid ülikooliseinte vahele. Meie seminarid ongi avalikud üritused, kuhu on oodatud kõik, ning ühtlasi eesmärkide teenistuses, mille poole püüdleb Tartu UNESCO kirjanduslinnana: tahame suurendada huvi kirjanduse ja kirjandusest kõnelemise vastu, kõnetada eri vanuses ja lugemusega inimesi.

Sel hooajal võtame kirjandusteadlase ja arhitekti Evelyn Fridolini kaasabil käsile linnalooduse, loeme Tomas Bannerhedi romaani „Kaarnad“, jutuks tulevad Olavi Ruitlase „Vee peal“ ja veidi unustatud, kuid ülitore Karl Eerme „Õngelatiga mööda Võrumaad“, naaseme ka Ernest Hemingway „Vanamehe ja mere“ juurde. Tartu ülikooli magistrandi Ann Viisilehe toel nuusutame isegi Nikolai Baturini romaani „Delfiinide tee“ ja sealseid kummalisi amfiibolendeid. Alustame aga hoopis lastekirjanduse juurest: 27. septembril räägime Tartu laste- ja noortekirjanduse festivali raames ornitoloog Aire Orulaga lindudest ja Matsalust ilukirjanduses.