Täna ja homme leiab aset juba viies rahvusvaheline festival „Hullunud Tartu”. Festivali kava on, nagu ikka, interdistsiplinaarne: esinevad luuletajad meilt ja mujalt, esitletakse raamatut, musitseeritakse mitmel moel, avatakse uus kunstinäitus jpm. Festivali kava leiab Facebookist.
„Hullunud Tartut” on ikka toetanud põnev kohaspetsiifika: festivali on peetud trükimuuseumis, psühhiaatriakliinikus … Seekord toimuvad üritused peamiselt Tartu Uues teatris ja festival kannab alapealkirja „Teatraalne”. Miks just nii?
Mitmeid aastaid olen olnud huvitatud ja tahtnud lähemalt tutvuda tänavakunstnike ja räpiga. Selle huvi tõttu esinesid 2012. aasta „Hullunud Tartul” leedukate ühendus nunu ja kunstnikuna Edward von Lõngus. See meeldis väga-väga. Tahtsin lisa. Huvitununa polnud ma üksi. Tänavust festivali kokku pannes haakusid minu ja Soome koostööpartneri Esa Hirvose ehk runonädala (Runoviikko) juhi soovid just nõnda, et programm kiskuski eeskätt väliskülaliste osas räpi poole. Seetõttu kutsusin ka eestlasist oma räpp-lemmikud.
Kuna räpp tundub mulle juba põhimõtteliselt üle keskmise teatraalsena, sai festivali toimumiskohaks valitud teater. Sellesse paika aga näitus hästi ei mahu, mistõttu otsisin sobiva alternatiivi ehk kultuuriklubi Promenaadiviis.
Palun nimetage mõni eriti teatraalne sündmus või esineja, kelle etteastet eriti tungivalt soovitate kuulata.
Kahtlemata on teatraalne Indiast pärit Siddhartha Bose, kes elab praegu küll Londonis. See on veel lahtine, kas ta esitab hiphoppi, mõne teatrimonoloogi või muud. Ta ütles, et valiku määrab kohapealne õhustik.
Teatavasti on väga teatraalsed ka meie räpparid Tommyboy, Chalice, Pok, Wst & Skilla jt, rääkimata Jürgen Roostest ja Asko Künnapist. Paar aastat tagasi nähtud nunud juba mainisin. Soomlastest astub üles minule teada olevalt esimene sealne naisräppar Rauhatäti, keda sattusin kuulma 2010 Tamperes. Korduvalt on Eestis kuuldud-nähtud Esa Hirvose esinemisi, kuid seekordne on eriline selle poolest, et ta astub üles koos ühendusega Trio Plikat.
Kas ka seekord ilmub festivali kogumik?
Kui vaadata realistlikumalt, siis võiks kogumikku oodata kevadel 2016.
Publik on „Hullunud Tartu” tänulikult omaks võtnud. Missugused on festivali edasised plaanid, kas peale uue teema on oodata veel mingeid muutusi?
Tõsi, midagi peaks muutma küll. Põhimõtteliselt. Kuna ma ei oska arvata, mis see võiks olla, peaksin ehk taanduma. Või leidma kellegi, kes annaks nõu.
Aasta pärast ehk 19. – 21. novembrini 2015 on aga Tartus Euroopa luuleprõmmimise meistrivõistlused ehk European Poetry Slam Championship, mille „siseürituseks” on „Hullunud Tartu”. Championship’ile on tulemas umbes 35 inimest 27st Euroopa riigist.