Kahe aasta eest asutatud Eesti-Soome kultuurifond asub märtsis teist korda stipendiume jaotama. Fond on eraalgatuslik, mitte riiklik. Miks nii?
Eesti-Soome kultuurifondi asutamise mõte oli üks 55 ettepanekust, mille esitasime koos Soome endise suursaadiku Jaakko Blombergiga valitsuste tellitud aruandes „Eesti ja Soome koostöövõimalused 2008“, eeskujuks Soome riiklikud kultuurifondid Põhjamaadega. Paraku lükkas ülemaailmne majanduskriis otsuste tegemise määramatusse tulevikku.
Kolm aastat hiljem pöördusime uuel katsel otse Eesti ja Soome kultuuriministrite poole. Uue ideena pakkusime välja võimaluse asutada kultuurifond, kus osalevad nii riiklik kui ka erakapital. Seegi ei realiseerunud. Seejärel sündiski mõte asutada fond pelgalt erakapitalil. Meile kahele lisaks toetasid Soomest ideed suursaadik Jaakko Kalela, fondide nõukogu endine juht Paavo Hohti, ooperilaulja Jaakko Ryhänen ja Tuglase seltsi tegevjuht Jaana Vasama, Eestist Eri Klas, Mart Mikk ja Tõnu Õnnepalu.
Otsustasime asutada kahe maa ühisfondi Soome fondiseaduse alusel. Raha kogumisel oli eesmärgiks saada kokku minimaalselt nõutav algkapital 50 000 eurot, mille ületasime kolmekordselt. Annetusi tuli mõlemalt maalt peaaegu võrdselt, annetajateks 24 eraisikut ja 15 organisatsiooni. Fond registreeriti 2017. aasta jaanuaris.
Eesti-Soome kultuurifondi riikliku toetamise küsimust arutasid seejärel peaministrid Jüri Ratas ja Juha Sipilä, kelle initsiatiivil otsustas Eesti valitsus toetada kultuurifondi põhikapitali 700 000 ja Soome valitsus seitsme miljoni euroga, mis on seni suurim tunnustus fondi ideele.
Millist tühja kohta fond paikama peab ja kuidas taotlusi hinnatakse?
Põhikirja kohaselt on Eesti-Soome kultuurifondi tegevuse peamine eesmärk tugevdada Soome ja Eesti koostööd kultuuri ja kunsti valdkondades, suurendada vastastikust keeleoskust, arendada ühisprojekte ning edendada kultuurieksporti kolmandatesse maadesse.
Fond jagab kahe maa ühistele kunsti-, kultuuri- ja haridusalastele koostööprojektidele toetusi ja stipendiume, mida võivad taotleda nii eraisikud kui ka organisatsioonid (taotlusi saab esitada 28. veebruarini). Toetame kultuurikoostööd, kus Eesti-Soome loominguline panus on tasakaalus ja millel on kõlapinda ka väljaspool meie maade piire. Võrdsel tasemel koostöö motiveerimine ja kultuuriekspordi potentsiaali otsimine on kriteeriumid, mis eristavad seda teistest fondidest.
Kas fondil on praeguseks n-ö jalad maas? Milline on kasvulootus?
Eesmärk on kasvada ka edaspidi, sest stipendiumide ja toetustena saame välja maksta vaid niipalju, kui investeeritud põhikapital ennast igal aastal kasvatada suudab. Põhikirja järgi on meil õigus vastu võtta ka annetusi, toetusi ja testamente. Soome seaduse järgi on fondile tehtud annetused maksuvabad.