Palju õnne auväärse Rootsi Akadeemia tõlkeauhinna puhul! Kas tunned end rohkem rootsi või eesti kirjanikuna?

Kahjuks ei kuulu ma Eesti Kirjanike Liitu, vaid Rootsi ja Norra omasse. Ma ei valda eesti keelt nii hästi, et ise selles keeles kirjutada, küll aga saan seda tõlkida. Nii ei valda ma piisavalt ka norra keelt: minu raamatud, mis antakse kõigepealt välja Norras, on alati teiste tõlgitud. Kas ma olen norra kirjanik? Jah, teatud määral, kuna mul on seal elukoht ja kirjastus(ed). Aga ma tunnen end rootsi kirjanikuna, kuna ma kirjutan rootsi keeles ja see keel on minu kirjakeel.

Mida võetakse arvesse Rootsi Akadeemia tõlkeauhinna määramisel ja millised su tõlked teistest eriti esile tõsteti?

Nad ei motiveeri oma otsuseid, välja arvatud Nobeli auhinna puhul, aga mulle paistab, et see on kogu minu töö eest, mis ulatub Laidre Karl XII faktirikkast sõjakroonikast Hella Wuolijoe lüürilise „Sõjalauluni” (regivärsis ja alliteratsioonidega) või Underist Krossini.

Kas oled mõelnud oma rootsikeelse loomingu eesti keelde tõlkimisele?

Ise mitte. Aga mul ei oleks midagi selle vastu, kui veel mõni minu raamatutest tõlgitaks eesti keelde (LRis on ilmunud „Kolmeteistkümnes päev”, tõlkinud Anu Saluäär ja Mari Tuulik). Näiteks mu viimane norrakeelne, mis nüüd ilmub ka rootsi keeles ja käsitleb pagulust, keelt ja identiteeti, minu kohtumisi Eestiga ja minu lapsepõlvemälestusi. Selle pealkiri on „Separator”, minu esimene rootsikeelne sõna!

Milliseid eesti autoreid või teoseid tahaksid järgmiseks rootsi lugejale tutvustada?

Mul endal praegu kavatsusi pole, küll aga olen välja õpetanud viis uut tõlkijat. Nendel on plaanis „Lasnamäe lunastaja”, „Katkuhaud”, Krossi „Kajalood”, „Rehepapp”, „Hingede öö” … Samuti midagi Hargla sarjast, lastekirjandust ja muudki. Rootsi kirjastused on viimasel ajal küll üsna aeglased või ei tunne enam nii palju huvi Eesti vastu, aga eks loota võib ikka!

Kindlasti. Lootust ja jõudu!