17. – 22. IX toimub kuues Viljandi kitarrifestival, mille eestvedaja on olnud algusest peale Ain Agan, kitarrist, muusikapedagoog ja tähelepanuväärsemaid Eesti jazzmuusikuid. Festival on alati pakkunud võimaluse kuulata väga erinevates stiilides muusikat nii maailma tippnimede kui kodumaiste tunnustatud kitarristide ja noore tärkava põlvkonna esituses – seda kõike hubases, rahulikus ja metropoli melust eemale jäävas atmosfääris.
Kuidas Viljandi kitarrifestival sai alguse ja on aastatega arenenud?
Ain Agan: Kitarrifestivali idee oli mul peas juba ammu ja ootas oma aega. See aeg tuli, kui leidsin seda ideed toetavad sõbrad, kelleks olid Robert Jürjendal, Aleksei Saks, Priit Noorhani ja Maian Kärmas. Koos hakkasime kohe ka tegutsema. Nüüdseks on tulnud uued abilised: Mari Kareda, Marili Jõgi ja Annegret Leiten. Loomulikult ei ole võimalik festivali teha toetajateta, keda tuleb kindlasti tänada eelkõige usalduse eest!
Festivali formaat on olnud kõik need aastad sama – ilmselt siis esialgne idee toimib. Festivalil on oma kindel koht Eesti kultuurielus ja seetõttu usun, et see jääb kestma ka siis, kui otsustan end korraldamisest taandada.
Viljandi sobis festivalipaigaks eelkõige seepärast, et siin elan ja töötan. Siin on kultuuriakadeemia ja linn on ettevõtmist igati toetanud. Tagatipuks pooldan väga seda mõttelaadi, et elu kestaks ka väljaspool suurlinnu.
Festivalil on tore traditsioon esitleda igal aastal uues koosseisus noorte kitarriorkestrit. Mida võite öelda Eesti noorte kitarristide taseme kohta?
Nii õpitubade kui festivaliorkestri idee on mulle meeldinud ja ka toiminud. Keeruline on muidugi eraldi rahastada festivali kontserte ja õpitubasid – see on nagu festival festivali sees. Kuna tegemist on missiooniga, siis oleme kuidagi hakkama saanud. Kindlasti on Viljandi kitarrifestival aastatega noorte muusikute arengusse panustanud. Väga tähtis on, et meie tudengid on juba mitmel aastal end väljaspool Eestit harinud. Taseme üle ei saa nuriseda.
Tundub, et tänavuse festivali üheks tippsündmuseks tõotab kujuneda koostöö Eesti Filharmoonia Kammerkooriga?
Oleme festivalil püüdnud iga kord produtseerida mõne suurprojekti. Sel aastal tellisime kultuuriministeeriumi abil kolmelt heliloojalt uudisteose. Valisin heliloojad, kellega olen juba koostööd teinud: Robert Jürjendal kirjutas koorile ja Weekend Guitar Triole, Raul Sööt minu palvel spetsiaalselt fretless-kitarrile, elektrikitarrile ja koorile ning Tauno Aints pikema teose Marzi Nymanile. Tema oma musikaalsuse ja professionaalsusega on selle teose ainuvõimalik esitaja. Ootan väga, et kuulata, kuidas Soome muusik eesti loitsudega toimetab.
Millised on teie muud tähtsamad tegemised neil päevil?
Koosseise, kus praegu aktiivne olen, on mitu: duod Lembit Saarsalu, Andre Maakri ja Mai Aganaga, trio S.A.M. (Saarsalu-Agan-Maaker), Ain Agan Kvartett (koos Teemu Viinikaineni, Mika Kallio ja Mihkel Mälgandiga), AgAin Group (osalemas Riho Sibul, Mai Agan, Tõnu Tubli ja Ahto Abner) ja Kokkukukkumine, kus musitseerin koos Krista Joonase, Mai Agana ja Jaak Johansoniga. Lisaks mitmed stuudioprojektid ja Maire Aunaste uus telesaade, kus olen kaastegev Lembit Saarsalu live-bändis. Püüan leida sel aastal võimaluse kaitsta ära oma magistritöö. Nüüdseks võin toetada loosungit elukestvast õppest, kuna olen tänu ülikoolile saanud palju targemaks ja kooliaega täiega nautinud, ehkki seda tuli mahutada nii põhitöö kui ka muude tegemiste vahele. Igav igal juhul ei hakka.