Teoreetiliselt on võimalik, et kultuurkapitali suures nõukogus hakkabki kultuurkapitali raha jaotama kultuuriminister koos oma nõunikega. See ei ole kindlasti see, mida kultuurkapitali süsteemi ülesehitajad silmas pidasid. Kultuurkapitali ei loodud kultuuriministeeriumi käepikenduseks, vaid sõltumatu institutsioonina, võimaldamaks toetada ka neid kultuuritegevusi, mis jäävad ministeeriumi „ametlikust kultuurikäsitlusest” väljapoole. Kultuurkapitali eesmärk oli tagada sõltumatud ning professionaalsed otsused oma eriala tunnustatud ja usaldatud esindajate kaudu.

Kultuuriministril ei ole võimalik sihtkapitali nõukogudesse liikmeid ise esitada (paragrahv 14, 1). Ta saab seaduse järgi ainult kinnitada vastava kultuuriala ühenduste esitatud kandidaadid.

Siit küsimus: millised erialaühendused esitasid kultuurkapitali nõukogudesse Krista Ojasaare, Marko Lõhmuse, Helena Tedre, Laila Põdra, Tõnu Lensmendi ja Marju Reismaa?