Lisaks põllumajandusloomadele, kelle üle arvet peetakse, on meil aina rohkem peresõpru – mitmesuguseid lemmikloomi. Koeradkassid on tavalised, kuid avatud maailm toob Eestisse nii seaduslikke kui ka keelatud teid pidi uute liikide esindajaid. See mõjutab eluolu, aga ka majandust. Kui mitte muul moel, siis loomaarstinduse kaudu, mis enamjaolt toimib loomapidajate rahakotil.

Miks rahvaloendusel ei küsita ega soovitudki küsida, vaatamata vastavale ettepanekule, lemmikloomade kohta, keda meie kodudes peetakse?

Sellepärast, et see on rahva ja eluruumide loendus. Lemmikloomi niisugustel loendustel ei küsita kunagi ega kusagil (ma ei saa küll kinnitada, et ühtegi pretsedenti pole kunagi olnud). Lemmikloomade uuring on SAs kavas lähiajal, see sisaldab põhjalikumat küsimustikku, kuid kahjuks ma ei oska selle kohta praegu midagi täpsemat öelda.

Ehk on teil tuua ka mõni näide sellest, millised eelarvamused ja väärarusaamad (majanduslikud, demograafilised, poliitilised jne) on näiteks Eesti või mõne muu rahvaloenduse käigus saadud andmete abil ümber lükatud.

Eesti puhul: eelmisel (2000. a) rahvaloendusel oli üllatav rahvaarvu suur kahanemine ja eestlaste osakaalu märgatav kasv.

Enamasti ongi kõige suuremad üllatused seotud rahvaarvu muutustega, sest seda jälgitakse ja kajastatakse meedias kõige aktiivsemalt. Suurt osa rahvastikuprotsesse siiski jälgitakse arenenud riikides, sh ka Eestis pidevalt ja selletõttu asjatundjatele suuri üllatusi ei ole oodata. Täiesti uus on info murdeoskuste kohta, see võib olla ootustest erinev.

Käesoleval loendusel loodame kummutada eelarvamuse sadade tuhandete eestlaste väljarändamisest ja anda väljarände üldise mahu kohta usaldusväärsemat teavet (päris täpset väljarände arvu siiski ei saa oodata, see pole loenduse puhul võimalik, sest lahkunuid enamasti otseselt küsitleda ei saa). Ilmselt tuleb täpsustusi ka Eesti piirkondliku elanike jaotuse osas. Näiteks kui arvestada ka tudengeid, pole Tartu elanikkond tõenäoselt viimase kümne aasta jooksul 5% võrra kahanenud, vaid pigem kasvanud.

On täiesti võimalik, et pärast loendusandmete kogumist tervest maailmast (praegu on loendatud ligi 90% kogu Maa elanikkonnast) korrigeeritakse ka globaalseid rahvastikuprognoose. Praeguseks on selgunud, et üsna paljudes riikides on elanikke oodatust mõnevõrra vähem, kuid pole teada, missugusel määral põhjustab seda alaloendus (loenduse viga).

Mis puutub poliitilistesse eelarvamustesse, siis rahvaloendus nagu ka kogu muu statistika on rõhutatult poliitikavaba ja sõltumatu. Küsimustikus ei sisaldu muuhulgas ka küsimusi maailmavaate, parteilise kuuluvuse ega tõekspidamiste kohta.