Proovigem üles lugeda Eesti kirjandusfestivalid: Tartus on „Prima vista“, Tallinnas „HeadRead“ ja kirjandustänava festival, Peipsi ääres Rupsil „Eesti kirjanik“. Jalga puhkab staažikas Võtikvere raamatuküla, lisandunud on Tagaranna kirjanduspäev Saaremaal. Võib-olla midagi veel. Kuigi Pärnu kohta on arvatud, et seal ei jagu publikut ning seetõttu ei ole mõtet teha ka laiemale avalikkusele suunatud kirjandusüritust, on oma kirjandusfestival nüüd ka pärnakatel.
21. augustil peetigi see esimest korda. Õigupoolest oli tegu festivali proloogiga, kuna viiruse tõttu ei saanud üritust veel plaanitud mahus teostada. Festivali sisukord ehk kava oli siiski rikkalik ja mitmekesine, ruumiline kompaktsus tuli seejuures kasuks. Hiljuti remonditud Koidula muuseumi klassiruumis ja hoovis astusid üles Kristiina Ehin, Ly Seppel, Juhani Püttsepp, Martin Algus, Reeli Reinaus, Elo Viiding, Leelo Tungal, Maarja Kangro ja paljud teised. EMTA lavakunstikooli tudengid esitasid Ilmar Laabani luule ainelise kava, samuti peeti Koidula etluskonkursi finaal. „Ööülikooli“ avalikul salvestusel kõneles Rein Veidemann oma romaanist „Lunastatud“, mille peategelane on Johann Voldemar Jannsen. Viiruse leviku tõkestamise meetmetega pahuksis Pärnu luuletajad (:)kivisildnik, Raul Majas ja Karelus, kes ei pääsenud festivalialale, astusid leidlikult üles aiaäärsel tänaval. Ja nõnda edasi.
Pärnu kirjandusfestivali korraldajate esindaja Merle Jantson osutas ürituse eel linna rikkalikule kultuurikihile minevikus ja ka praegu: „On, millest kirjandusfestivali teha, on, kellega ja kellele.“ Tal on õigus. Päev oli sisukas ja publikut jagus: see sai eriti ilmseks klassiruumis aset leidnud esinemiste puhul. Kirjandusfestival oli mõistagi kammerlikum kui samal ajal Endla teatri ees mürtsuv kogu pere metsapäev, kuid ometi tõi mõnigi vestlus toa rahvast nii täis, et muist publikut jälgis seda akna kaudu. Sama huvitav kui kuulsaid autoreid oli aga kuulata ka abiturienti Sonja Nüganeni, kes arutles mõttekojas koos Kaupo Meieli ja Maarja Vainoga. Vestlusringis täheldati muu hulgas, et eestlaste lugemishuvi on tõusuteel – eks kinnita seda ka Pärnu kirjandusfestivali kordaläinud proloog.
Publiku seas näisid ülekaalus olevat kohalikud, aga eks olegi neile seda üritust kõige rohkem vaja. Tore on ka teada, et proloogi korraldamisel ühendasid jõud väga paljud Pärnu kirjandus- ja kultuuriinimesed. Kui veel millestki unistada, siis ainult sellest, et järgmisel aastal ei leiaks kaks kirjandusfestivali aset samal päeval, sest mõlemad väärivad kohalesõitmist ka kaugemalt ja valida on nende vahel raske. Muud märkused mõjuksid virisemisena. Hea meel on Pärnu üle.
