Parimate kasvatusteadlaste töö on praktiline ja silmapaistev

2 minutit

Täna autasustati konverentsil „Kasvatusteadus – nähtav või nähtamatu?“ 23. kasvatusteaduslike tööde riikliku konkursi parimaid. Kasvatusteaduslike tööde konkursi eesmärkideks on väärtustada kasvatusteaduslikku uurimistööd, õhutada tulemuste publitseerimist ja avaldada tunnustust kasvatusteaduslike uurimistööde tegijaile. Konkursi preemiafond on 4350 eurot, millele sel aastal konkureeris 50 tööd 7 kategoorias. Konkurssi korraldavad Eesti Teadusagentuur, Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Akadeemilise Pedagoogilise Selts.

Preemiaid jagati seekord 6 kategoorias:

Preemia parima eesti keeles publitseeritud teadustöö kategoorias pälvis Eesti ja Hollandi teadlaste ühine teadustöö „Kooli seksuaalhariduse mõjust Eestis”. Artikkel aitab demonstreerida eri valdkondade koostöö olulisust noorte tervisega seonduvalt ning tõestab koolitasandil tehtava ennetustöö sobivust riiklikusse õppekavasse ja sellega saavutatud kulude märkimisväärset kokkuhoidu ühiskonnas. Töö autorid on Kai Part, Kai Haldre, Eva Palm, Rob Baltussen, Evert Ketting, Jari Kivelä, Kristi Kõiv, Merike Kull.

Parimaks võõrkeeles publitseeritud teadustööks tunnistati Tartu Ülikooli teadlaste Marika Paaveri, Diva Eensoo, Katrin Kaasiku, Mariliis Vahti, Jarek Mäestu ja Jaanus Harro artikkel riskeeriva liikluskäitumise ennetamisest „Preventing risky driving: A novel and efficient brief intervention focusing on acknowledgement of personal risk factors”.

Parim populaarteaduslik töö on „Aktiivne ja turvaline koolipäev“, mis näitas, kuidas meeskonnatööna on võimalik elustada koolielu, arvestada erinevate vanuserühmade vajadusi, vähendada koolikiusamist ning tekitada koolipere ühtsustunnet. Töö autorid on Sirje Aher, Georg Aher, Leida Talts, Eva-Maria Kangro ja Anne-Mari Ernesaks

Parim kasvatusteaduslik magistritöö 2013. aasta konkursil oli Sireli Uusmaa (Tallinna Ülikool, Tallinna Linnamuuseum) töö „Muuseum kui formaalharidust toetav õppekeskkond“, mille eesmärk oli uurida, kas ja kuidas muuseumid hetkel õppekeskkonnana toimivad ning formaalharidust toetavad.

Parima käsiraamatu autorid on Mai Sein-Garcia, Annika Tavasti ja Seija Ulkuniemi (Tallinna Ülikool),  kelle raamat „Looduslikud materjalid väikelaste käelises tegevuses” kirjeldab tegevusi, mida väikelastega looduslikke materjale kasutades erinevatel aastaaegadel teha.

2013. aasta parimad õpikud olid „Lähiajalugu III – 20. sajandi arengu põhijooned: Eesti ja maailm. Õpetajaraamat“, mille autoriteks on Maarja Tinn (Tallinna 32. Keskkool) ja Johanna Bome (Pelgulinna Gümnaasium ning gümnaasiumi geograafia valikkursuse jaoks koostatud „Globaliseeruv maailm”, mille autoriteks on Mari-Kätrin Kinks, Annika Kool ja Siisi Saetalu MTÜ-st Mondo Maailmahariduskeskus.

Jaga

Samal teemal

Jaga
Sirp