Otsa kooli orkester tutvustas rahvusvahelisel Eurochestries’ festivalil eesti muusikat

4 minutit

Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli sümfooniaorkester (GOSO) ja dirigent Kaspar Mänd esindasid Eestit 1.–13. VIII Charente-Maritime’is toimunud noorteorkestrite festivalil Eurochestries.

GOSO jaoks oli see esimene pikem välisreis. (Möödunud sügisel osales orkester Kaspar Männi käe all ka Helsingis toimunud lühifestivalil, mis oli pühendatud
Jean Sibeliuse 150. sünniaastapäevale ning kus oli põhirõhk eesti ja soome muusikal. Mõne aasta eest käidi mängimas Peterburi Jaani kirikus.)
Seekord oli repertuaar väga mahukas, kokku 15 teost. Lisaks õpiti kahe nädala jooksul kohapeal ära veel mitu suurt lugu ühendorkestriga lõppkontserdil esitamiseks. Kokku oli GOSOl Prantsusmaal kümme esinemist, kavas neli prantsuse muusika teost (neist kaks Haydni mustanahalise kaasaegse Chevalier de Saint-Georges’i – see äratas huvi ka temanimelise ühingu esindajates), veidi muud lääne muusikat, ja kuus eesti muusika teost. Solistid olid valdavalt kooli tänavused lõpetajad: vioolamängija Merike Heidelberg, klarnetist Kerit Ilves, viiuldajad Liisa Veri ja Ingel jalakas, vilistlane ja praegune saksofoniõppejõud Lauri Sepp ning (erandina Tallinna Muusikakeskkoolist) koos Heidelbergiga Klassikatähtede saatest tuntud fagotist Jakob Peäske. Neile oli suur väljakutse, et kogu kava oli vaja orkestris kaasa mängida – käigupealt solistina välja astudes.
Kontserdid toimusid Edela-Prantsusmaa ajaloolistes linnakestes (Pons, Jonzac, Saint-Aigulin, Medis, Aigrefeuille-d’Aunis, Jarnac-Champagne ja Saint-Jean-d’Angély), enamasti puupüsti täis kirikuis. GOSOl oli Montreuil’ linnaosa valitsuse tellimusel viimane kontsert ka Pariisis. Prantsuse publik on hästi avatud oma tundeid välja näitama ja GOSO kontserte võib pidada menukaiks.

Enim huvituti Eduard Tubina ja Pärt Uusbergi muusikast
Kavast üle kolmandiku oli eesti muusika: kõlasid Eduard Tubina “Pidulik prelüüd” (kahel ühendorkestri kontserdil) ja “Süit eesti tantsudest”, Pärt Uusbergi “Meeleolud lapsepõlvest”, Heino Elleri “Kodumaine viis”, Hillar Kareva “Eleegia” saksofonile ja orkestrile ning Eugen Kapi “Mõõkade tants” balletist “Kalevipoeg”. Enim tekitasid vastukaja Tubina ja Uusbergi teosed, küsiti nootide hankimise kohta ja tihtilugu väljendati poolehoidu püsti seistes. Uusbergi keelpillimuusika intiimne sõnum tekitas mitmelgi korral saalis haudvaikuse.

Tänu Kaspar Männile on GOSO rahvusvahelise festivali diplomand
27aastane Kaspar Mänd on olnud Otsa kooliga seotud juba 10 aastat, neist viimased kolm on ta juhatanud GOSOt. Orkestri edasiminek sel perioodil on olnud märgatav. Kooliorkestris vahetub kontingent kiirelt, kuid kummalisel kombel jääb saavutatu kuidagi “õhku rippuma” ja uutel tulijatel on sealt midagi kohe võtta. Kaspar Männil on hulk omadusi, mis võivad temast suure dirigendi teha: loomulik musikaalsus koos järjest kasvava professionaalsusega, suurepärane suhtlemisoskus ja huumorimeel, kõrge nõudlikkus ja tegutsemise kiirus, soe lugupidamine inimeste vastu, riskivõtmise julgus. Viimane väljendub kas või valmiduses viia õpilased, kellest paljud alles aasta orkestris olnud, rahvusvahelisele festivalile ja jõuda seeläbi diplomini! Nüüd on elu noorele dirigendile pakkumas uusi võimalusi, mis viivad ta kahjuks meie orkestri juurest ära, kuid meil on põhjust talle väga tänulikud olla.

Sündmuse olulisus
Festivale toimub maailmas väga palju ja keegi ei vaja silmaringi avardamist nagu noored. Praegune Eurochestries’ festival oli arvult XXVII. Muusikuid oli kokku tulnud 10 riigist, sh Hiinast, Hispaaniast, Brasiiliast, Kanadast, Lätist, Valgevenest jm. Alles kujunemisjärgus noored ja nende juhendajad eri keele, kultuuri ja usundiga riikidest kohtuvad, et omavahel muusikakeeles suhelda ja mitmes teises keeles erialaseid kogemusi vahetada. Kollektiivid teevad sellise sündmuse jooksul igapäevaste esinemiste kaudu läbi tohutu arenguhüppe. Meiltki läks Prantsusmaale üks orkester – tagasi tuli hoopis teistsugune. Selles teises on igal orkestrandil mitu paari kõrvu peas ja kõik muudki meeled kaasmängijate suunas valla. Pagas kogu eluks! Ja kuigi festivalipäevad olid töised, ei puudunud sealt ka päikesepaiste, väikesed ekskursioonid, ujumised ja konjakivabriku külastus.

Jaga

Samal teemal

Jaga
Sirp