Püstitame Rotermanni kvartalisse telgist kontserdisaali ning festivali perioodiks kujuneb selle ümber idamaine turg, kus aeg-ajalt teevad oma koomuskeid ka Usbekimaalt pärit tsirkuseartistid ja ei puudu maapinnast 15 meetri kõrgusel trikke tegev viieaastane köieltantsija. Veidi varjulisemasse kohta kogunevad need, kes soovivad osa saada vadžratantsust ja muudest budistlikest riitustest. On vist juba pikematagi selge, miks tänavune muusikapidu kannab alapealkirja „Pühamu basaaril”.
Profid ja sufid ja punase raamatu tegelased
Ajavahemikus 29. maist 2. juunini astuvad üles muusikud Süüriast, Aserbaidžaanist, Armeeniast, Indiast, Taiwanilt, Koreast ja Jaapanist. Laias laastus võiks esinejad jaotada kolme gruppi. Esiteks oma ala tipp-professionaalid, kes käivad sageli kontserdireisidel, keda esindavad rahvusvahelised artistiagentuurid ning kelle kohta on internetis küllaga infot. Teiseks sakraalse muusika esitajad, kes polegi päris muusikud ning kellele muusika ja tants on jumalaga suhtlemise üks vorme. Ja kolmandaks hõimurahvaste esindajad, kes toovad meieni kultuuripärandi, millel oleks õigusega koht punases raamatus. Nagu eespool öeldud, on esimese grupi kohta niigi saadaval piisavalt teavet, mistõttu ei tahaks kulutada leheruumi isegi festivali peaesineja pandit Vishwa Mohan Bhatti tutvustamiseks ja keskendun pigem sufi dervišitele ja aborigeenidele.
Kümneliikmeline šeik Hamed Suleiman Dawoodi grupp Damaskuse suurest Omaijaadide mošeest on ainus esineja, kes tuleb „Oriendile” teist korda. Miks? Sest nad on väga atraktiivsed ja ehedad, ühesõnaga „päris”. Sest eelmisel korral astusid nad üles tublisti vähendatud koosseisus ning said seetõttu esitada vaid piiratud valiku oma rikkalikest muusikalistest riitustest. Sest … teades, kuivõrd ebastabiilne ja plahvatusohtlik olukord valitseb praegu Süürias ja iseäranis Damaskuses, on järjekordne kutse „Oriendile” ka justkui omamoodi „humanitaarabi” poliitiliste repressioonide all kannatavatele vaimuinimestele. Loodetavasti ei tehta šeik Hamedile ja tema pöörlevatele dervišitele Süüriast väljumisel takistusi ja nad jõuavad õnnelikult Rotermanni kontserditelgi lavale, tuues endaga kaasa traditsioonid, millele on kaheksa sajandi eest aluse pannud poeet ja sufi õpetlane Mawlānā Jalāl ad-Dīn Muhammad Rūmī. Insha’Allah!
Nagu tutvumine Damaskuse Omaijaadide mošeega, nõndasamuti on hõimude pärimusmuusika jõudmine „Oriendile” seotud minu reiside ja muljetega. Möödunud aastal käisin kontserdireisil Taiwanis ja juhendasin kompositsiooni meistriklassi sealses kunstide ülikoolis. Kontsertide ja õppetöö vahepeal sattusin pealinnast eemale ja endale üllatuseks avastasin (antagu andeks mu senine harimatus ses valdkonnas!), et seal ei elagi ainult hiinlased, vaid ka 14 põlishõimu, kelle välimus, kultuur ja keel pole üldse seotud nende suure läänenaabriga. Loomulikult on toimunud Taiwanil pikaaegne hiinastumise (või hiinastamise?) protsess ja seetõttu omandab põlisrahvaste muusika „Oriendi” kontekstis ka etnomusikoloogilise väärtuse. Sel korral esindab põlisrahvaid paivani hõim.
Kirjutasin küll eespool, et muude hulgas astuvad üles esinejad Jaapanist. Tegelikult tõrkusid näpud trükkimast arvutiklahvidel sõna „Jaapan”, samuti nagu me ei taha kirjutada tiibetlastest esinejate taha Hiina RV või ei tahtnud varasematel aegadel näha Kihnu rahvalaulikute päritolumaana NSV Liitu. Milles siis probleem? Nimelt, ühel järjekordsel Jaapani reisil, kui kontserdid Tōkyōs olid läbi saanud, otsustasime teha kõrvalepõike põhjasaarele – Hokkaidōle, mille keskosas elavad ainud. Tegemist on põlisrahvaga, kelle kultuur erineb jaapanlaste omast, meenutades pigem Siberi rahvaste kultuuri. Tänaseks on paljud ainud jaapanistunud ja räägivad jaapani keelt. Nende muusika on väljasuremisohus, on üksikuid entusiaste, kes püüavad seda elustada, Akani linnakeses korraldatakse turistide maitsele vastavaid folk-show’sid. Juba aastaid oleme lootnud pakkuda autentset ainu muusikat „Oriendi” publikule, kuid ikka on see ühel või teisel põhjusel ebaõnnestunud. Nüüd on nad lõpuks tulemas. Nagu paivani muusika, nõnda kõlab ka ainude muusika Eestis esmakordselt.