Kuna esitajate hulgas oli ka palju väikesi lapsi, siis oli esitamiseks valitud teoste hulgas päris palju Arvo Pärdi noorpõlves kirjutatud lastepalu, kuid enamiku esitatud teostest moodustavad siiski tintinnabuli-stiilis teosed, mida võib enamasti kuulda professionaalsete interpreetide esituses. Kuna nüüd esitasid sedasama muusikat alles kujunemisjärgus noored muusikud, oli selle projekti puhul tegu täiesti unikaalse nähtusega. Pärdi loominguga lähedalt kokku puutunud muusikud teavad, kui keeruline on hästi esitada neid teoseid, kus muusikalise materjali käsitlus on äärmiselt lakooniline. Seda arvestades võib öelda, et sellisest muusikast koosneva täispika kontserdi ettevalmistamine oli väga julge ettevõtmine, kui mitte öelda isegi hulljulge. Ilmselt võisid nii õpetajad, kes lastega töötasid, kui ka helilooja ise protsessi käivitumise eel isegi karta selle kontserdi läbikukkumist. Seda enam oli kõigile suureks üllatuseks, kui hästi ja võib öelda professionaalselt said lapsed selle muusika esitamisega hakkama. Helilooja tundus tulemuse üle siiralt rõõmustavat. Isegi sedavõrd, et DVD-le salvestatud vestluses tõid Nora ja Arvo Pärt esile 35 aastat tagasi kirjutatud oreliteose „Trivium” esituse erakordsuse, öeldes, et see teos sai alles nüüd tõeliselt kõlama. Kontserdile järgnenud koosviibimisel ütles autor, et nendes lastes on midagi väga erilist ja …
DVD üheks peamiseks eesmärgiks võib pidada Arvo Pärdi loomingu tutvustamist muusikat õppivate laste hulgas, see võiks ühtlasi olla sillaks laiemal tutvumisel uue muusikaga. „Proovime Pärti” annab Pärdi teoste interpreteerimiseks hulgaliselt mõtteid, mis on kindlasti väärtuslik materjal ka õpetajatele, kes ju väga paljuski suunavad õpilasi repertuaarivalikul.
On huvitav vaadata, kuidas helilooja püüab proovide käigus väga delikaatselt juhatada mängijaid teistmoodi mõtlemise suunas. Lapsed, õppinud mitmeid kuid neid teoseid oma õpetajate käe all, esitasid suuresti ju oma õpetajate nägemust teosest. Kuigi Pärt on tänapäeva helilooja ja seetõttu on tema teoste puhul tegemist uue muusikaga, võib nende teoste muusikalist mõtlemist pigem seostada vararenessansi vertikaalse kontrapunktiga, mille esitamine nõuab teistsugust lähenemist kui see repertuaar, millega õpetajad enamasti kokku puutuvad. Seetõttu tuleb Pärdi muusikat esitada ka teistmoodi.
Pärdi muusika õpetamine lastele rikastab suurel määral nende muusikalist mitmekülgsust. Nootide vähesus ja aeglased tempod võimaldavad õppida iga nooti väärtustama ja juba lihtsalt ilusa heli tekitamisele keskenduma. Näiteks teoseid nagu „Aliinale” või „Pari intervallo” võib kasutada keskendumise ja vastupidavuse treeninguna, need on muusikuks saamisel äärmiselt olulised omadused. Pärdi muusika harjutamist võib võtta omamoodi askeesi vormina, mis aga kindlasti ei ole ebameeldiv, kuna muusika on ilus ja kulgeb loogiliselt.
Üks asi, mida Arvo ja Nora Pärt esile tõid, oli see, kui kiiresti ja vahetult reageerisid lapsed helilooja soovitustele ja kui lihtsalt need ellu viisid. Veel väljakujunemata isiksusi ei takistanud see teadmiste pagas, mis sageli segab professionaalseid muusikuid oma väljakujunenud mõtlemist muutmast, mistõttu nad tihti ei suudagi seda muusikat hästi esitada, kuna on kinni oma mõtlemises. Lapsed, kes musitseerivad n-ö puhta lehena, on suutelised ennast täielikult usaldama muusikale, teevad seda vahetult ja lihtsalt, mida see muusika ka nõuab.
Kokkuvõtteks võib öelda, et nii nagu Kristus, kes ütles, et kui te ei saa lasteks, siis te ei saa taevariiki, ei saa te ka Pärti mängida, kui ei tee seda lihtsalt ja siiralt nagu lapsed. Laskem siis lastel Pärti mängida, et nii ise nende käest seda õppida.