Peterburi paremiku kõrval on sel festivalil kaks lavastust ka Moskvast. „Peterburist ei olnud võtta tipptasemel Tšehhovi-lavastust, aga et tänavu tähistatakse tema 150. sünniaastapäeva, siis otsustasime kutsuda Moskvast Rimas Tuminase „Onu Vanja”.” Teine Moskva lavastus, Joseph Beuysi nimelise teatri „Pavlik  – minu jumal” on mõeldud eeskätt noorele publikule. Svetlana Jantšeki sõnul seab Venemaalt väärt lavastuste toomisel valikule piirid asjaolu, et Eestis pole Moskva või Peterburiga võrreldes piisavalt suuri teatrisaale, kus saaks neid lavastusi ehedal kujul mängida. 1. ja 2. oktoobril etendub rahvusooperis Estonia Moskva Vahtangovi-nimelise teatri „Onu Vanja”, mille on lavastanud seda Venemaa ühte kuulsamat teatrit juba kaks aastat juhtinud leedu teatrimees Rimas Tuminas. Kevadel Moskvas Sirbile antud intervjuus ütleb ta: „Otsin alati võimalust Tšehhovit lavastada. Kui jään põdema, kaotan usu maailma, lähen närviliseks, ei armasta kedagi, siis on viimane aeg pöörduda Tšehhovi kui arsti poole.” Tuminas on lava puhastanud harjumuspärasest tšehhovlikust olmest, jätnud alles vaid kirgede lahinguvälja, purunenud unistuste ja täitumatute lootuste tandri. Onu Vanja osatäitja, väljapaistva  vene näitleja Sergei Makovetskiga saab publik kohtuda veel enne festivali algust. 30. septembril on Vene teatris tema loominguõhtu, kus Makovetski räägib oma tööst filmides, teatris, kohtumistest huvitavate lavastajate ja näitlejatega.       

Eesti nuku- ja noorsooteatris mängib 2. oktoobril Peterburi teater-stuudio KUB  nukukunsti vallas uuenduslikku lavastust „Leningradlanna”, mille kolm aastat väldanud lavastusprotsessi tulemusena tõid lavale Aleksei Šišov, Boriss Konstantinov ja Deniss Šadrin. „Leningradlanna”, kus filmikunsti ja teatri väljendusvahendeid oskuslikult segatud, põhineb tõsilool Leningradi blokaadi üle elanud väikesest tüdrukust, kelle muinasjutuline Majahaldjas päästis vältimatust surmast. 2. oktoobril etendub Jõhvi kontserdimajas  ning 3. oktoobril nuku- ja noorsooteatris Peterburi suure nukuteatri „Väike prints”, Antoine de Saint-Exupéry raamatu põhjal on selle lavastanud Ruslan Kudašov. Väikese printsi elu ja suure rännaku lugu mängitakse ette hiigelsuures, jõuluaegset nukuteatrit meenutavas kastis.     

Sõnalavastuste kõrval pakub teatrifestival „Kuldne mask” vaatamiseks ka balleti: 5. oktoobril etendab Peterburi Boris Eifmani balletiteater Nokia kontserdimajas balletilavastust  „Karamazovid”. Fjodor Dostojevski samanimelise romaani põhjal valminud lavastuses kõlab Richard Wagneri, Modest Mussorgski ja Sergei Rahmaninovi muusika. Nina Belenitskaja „Pavlik, mu jumal”, mida Moskva Joseph Beuysi nimeline teater mängib 7. ja 8. oktoobril Tallinna Linnateatris, on tihedalt seotud vene elu ning nõukogude retoorikaga. Jevgeni Grigorjevi lavastuses, mis põhineb Pavlik Morozovi elulool ja autori autobiograafial,  on kaks tegelast: tänapäeva tüdruk ja Pavliku kipskuju, mis sündmuste arenedes ellu ärkab.   

Festivali „Kuldne mask Eestis” lõpetab 9. ja 10. oktoobril teatris NO99 etenduv Ljudmila Ulitskaja „Vene keedis”, Peterburi Vassili saare teatris lavastas selle poola tuntud teatrimees Andrzej Buben. „Lavastus on inimestest, kes otsivad, kuidas eluga hakkama saada, leida  selle mõte, leida tõelised tunded ning ära tunda isiklike üleelamiste ehtsus, kuidas olla ja mitte näida,” on Buben öelnud selle Tšehhovi parafraasi iseloomustuseks. Lisaks etendustele toimuvad meistriklassid ja õpitoad: Andrzej Buben annab kõrgema lavakunstikooli õpilastele meistriklassi, samuti toimub festivali raames õpituba-kohtumine Eesti nuku- ja noorsooteatri näitlejatele-lavastajatele.