ETV TÜTARLASTEKOOR, Nele-Liis Vaiksoo, Maria Valdmaa, Kai Rüütel, Hanna-Liis Nahkur (viiul), Hando Nahkur (klaver), keelpillikvartett ja Peedu Kass (kontrabass) AARNE SALUVEERE juhatusel Niguliste kirikus 28. XII.
Jõulukontserdid on muusikakalendris sama vääramatu nähtus kui surm ja maksud inimese eluteel. Paljudel juhtudel korduvad ka esitatavad laulud kõikvõimalikest päkapikulugude versioonidest püha öö ja verivorstide kiituseni, mis kaubanduskeskustes niikuinii üle ekspluateeritud. Aga sel kontserdil oli õnneks omaenda nägu.
ETV tütarlastekoor meie muusikaelus enam tutvustamist ei vaja. Koori sõbrad Nele-Liis Vaiksoo, Kai Rüütel, Maria Valdmaa, Hanna-Liis Nahkur ja Hando Nahkur on kõik endised “Lasteekraani” muusikastuudio lauljad, Hando lisaks pikka aega klaverisaatjana kaasa teinud. Praegu kuuleme Nele-Liisi muusikalilavadel, Maria Valdmaa õpib laulmist Georg Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis ja teeb kaasa vanamuusikaansamblis Rondellus, Kai Rüütel täiendab end Haagi kuninglikus konservatooriumis ja osaleb mitmetes ooperiprojektides. Hanna-Liis Nahkur on tuntust kogunud nii noorte viiuldajate konkurssidel kui solisti ja kontsertmeistrina esinedes. Hando Nahkur, üks meie edukamaid noori pianiste, täiendab end praegu USAs Yale’i ülikoolis.
Hando mängitud Liszti Ballaad nr 2 h-moll oligi üks kontserdi kõrghetki. Niguliste kiriku akustika pole klaverimuusika puhul just kõige tänuväärsem, kuid solist oskas sellega arvestada. Muljet avaldas ka tema oskus igat nooti ja fraasi mõtestada ning luua suuri kontraste; samuti äärmine vabadus ja loomingulisus musitseerimisel.
Koori õnnestumiste hulka lähevad kindlasti kirja nii klassikalised (“Jõulud jõudvad”, “Jõuluingel”, “Püha öö”, “Jõulurõõmu, jõulurahu”) kui ebatraditsioonilised (“Apple-tree wassail”, “Mbiri kuna mwari”) jõululaulud. Lisaks Sisaski “Gratias agamus Domino Deo nostro” – selles loos olid saavutatud väga musikaalne fraas ja hea legato. Kiired rütmikombinatsioonid (Dignum et justum est) kippusid siiski veidi närviliseks minema, ka eeldanuks ruumi kaja pikemaid tsesuure. Hea leid oli keelpillikvarteti kaasamine, päris huvitav mõte kontrabassi ja tütarlastekoori kokkuklapitamine. Niguliste akustikas kõlas kontrabassi pizzicato muide täpselt nagu timpanitümin, ka tekkis harjumatult suur registrite erinevus madala instrumendi ja tüdrukute kõrgete häälte vahel.
ETV tütarlastekoorist on välja kasvanud mitmeid soliste, kellest kõik jõulukontserdil kaasa teinud kolm lauljat paistsid silma hea häälematerjali, musikaalsuse ja omanäolisusega. Koorilaulja individuaalsuse säilitamine kooris on kõike muud kui kerge ning rõõm on näha ja kuulda, et sellega vahel nii hästi toime tullakse. Selle eest au ja kiitus hääleseadja Marika Eensalule ja dirigent Aarne Saluveerele. Kontserdil laval seisnud ligi 30 tüdruku hulgast kasvab soliste ilmselt edaspidigi. Tuleb tunnistada, et kui meil ETV tütarlastekoori poleks, tuleks see välja mõelda.
Jõulukontserdile annab näo ja mõtte sõna. Ikka seesama, “mis sai lihaks ja elas meie seas ja me nägime tema au kui Isast ainusündinud Poja au, täis armu ja tõtt”. Ilmselt seepärast ei saagi me jõuluajal üle ega ümber vokaalmuusikast, igal aastal kõlavad “Messias” ja Magnificat ning St John’s College’i poistekooril tuli suure publikuhuvi tõttu anda lisakontsert. Eesti Kontserdi detsembrikuu kavadest võis leida lisaks Eesti Rahvusmeeskoorile, Eesti Filharmoonia Kammerkoorile ja Vox Clamantisele ka Orthodox Singersi, Tallinna Poistekoori ja ETV tütarlastekoori. Mitmendat aastat juba.
Arvestades Eesti kui koorilaulumaa staatust (vähemalt oleme harjunud mõtlema, et meil on koorimuusikaga hästi), võiks see nimistu isegi pikem olla. Siis jätkuks oma näoga jõulukontserte veel ja rohkem.