Kipume küll enesestmõistetavaks pidama, et selles ainulaadses muusikat süvitsi õpetavas üldhariduskoolis ongi head mängijad ja vahel ei teagi, kas peaks üllatuma, kui sel kontserdil ligi paarkümmend nii tugevat solisti üles astub. Tuleb tõdeda, et see kontsert pakkus tõeliselt häid ja mitmekülgseid muusikaelamusi. Siinjuures detailidesse minemata ütlen küll, et lisaks tehnilisele laitmatusele ja muljetavaldavale virtuoossusele oli ka maksimaalselt, heas mõttes lausa pealetükkivalt veenvaid esitusi. Üks selliseid oli Anna Lotta Karu, kelle mängitud Vivaldi viiulikontserdi Largo puhul oli hoomata, et interpreet panustab maksimumi, et tema sõnum publikuni jõuaks. Teise samalaadse, küll juba teistsugusel muusikalisel ja tehnilisel nivool meeldejääva elamuse andis Valle-Rasmus Rootsi väga sugestiivse ja paindliku tooniga Bruchi „Kol Nidrei”, samuti Kristin Müürsepa ärgas ja elegantne C. Ph. E. Bachi flöödikontserdi esitus ja Mariin Gilli süvitsi minev Vihmandi uudisteose „Paralleelid” esiettekanne.
Vaimustav on samuti näha, kuidas osatakse oma kooli ressursse nii kasulikult ja arendavalt rakendada: Peeter Traksmanni esitatud Ferdinand Küchleri Kontsertiino oli orkestrile seadnud TMKK õpilane Taniel Kuntu. Vahva on just see, et kui on tarvis orkestriseadet, siis ei tellita seda kogenud professionaalilt, vaid selle teeb oma õpilane, kes saab siis võimaluse seadet nii hea orkestri esituses kuulda (milline luksus!).
28. märtsil leidis aset Tallinna muusikakeskkooli sümfooniaorkestri, TMKK noortekoori ja kammerkoori kontsert koostöös EFK ja Eesti Kontserdiga. Ka seekord oli dirigendipuldis Mikk Murdvee. Ettekandele toodi Morten Lauridseni „Lux aeterna” ja Claude Debussy „Kolm nokturni”.
Kontsert oli üsna lühike ja kompaktne. Morten Lauridseni 1997. aastal kirjutatud vanadest kirikulaadidest mõjutatud ladinakeelsetel sakraaltekstidel põhinev ning heliloojale ühtlasi samas väga tugeva ja traagilise isikliku tähendusega teos „Lux aeterna” sobis sisu poolest imehästi kannatusnädalasse. Balanss oli küll vahel ehk liiga kooride (TMKK kammerkoor ja EFK) kasuks, kuid üldmulje teosest oli mõjus ja terviklik. Orkestri (eriti keelpillide) tegelik kõlapotentsiaal ja energia pääses aga rohkem esile Debussy „Kolmes nokturnis”.
Vaadates Tallinna muusikakeskkooli märtsikuu tegemisi, kus peale nende kahe suure kontserdi toimus veel nii mõndagi põnevat, näiteks TMKK sümfooniaorkestri kontserdireis Helsingisse. On tore näha, et kool ei piirdu ega lepi ainult tavaliste õpilaskontsertidega (mis on õppeprotsessis loomulikult samuti tähtsad), vaid teeb aktiivset koostööd Eesti tippkoosseisude ja kontserdiorganisatsioonidega, andes nii noortele interpreetidele võimaluse juba maast madalast osa saada päris kontserdielust. Seega ei mõelda professionaalse muusiku elukutsele kunagi kauges tulevikus, vaid tegutsetakse olevikus, motivatsiooniks reaalsed põnevad ja inspireerivad väljakutsed.