24. oktoobril lahkus meie hulgast oma 91. sünnipäeva eelõhtul ajaloolane, orientalist ja Eesti vabaduse eest võitleja Olaf Langsepp.
Olaf Langsepp õppis Westholmi gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis, kus ta keskendus ajaloole, hiljem spordiajaloole. Ta oli Eesti Spordimuuseumi asutamise eestvedajaid ja selle esimene direktor. Langsepp on kirjutanud kaks raamatut eesti raskejõustiku suurkujust Georg Lurichist ja siiani ainsa ülevaatliku teose Georg Hackenschmidtist. Kirjavahetus ja sõprus Hackenschmidtiga kestis viimase surmani 1986. aastal, kuigi nad elus kunagi ei kohtunud. Hackenschmidti jaoks oli Olaf Langsepp teadaolevalt viimane ja väga oluline side oma kodumaa Eestiga.
Idamaade filosoofia vastu tekkis Olaf Langsepal huvi juba koolipõlves. Tänu sügavale huvile ja mitme võõrkeele (sh ladina, inglise, saksa, vene, esperanto) väga heale oskusele olid tal aastakümnete pikkused kontaktid vaimsete keskuste ja mõttekaaslastega üle kogu maailma. Tema kaudu on jõudnud Eestisse väga palju vaimse traditsiooni, filosoofia ja religiooni alast väärtkirjandust, mis tol ajal liikus käest kätte ja andis olulist infot paljudele asjast huvitatutele. Olaf Langsepp oli ka üks esimestest, kui mitte kõige esimene, kes kirjutas ENSV ajakirjanduses joogast, selle kasulikkusest ja eesmärkidest.
Oma otsekoheste, kompromissitult kriitiliste vaadete ja väljaütlemiste tõttu nõukogude ideoloogia suhtes oli Olaf Langsepp korduvalt poliitilise tagakiusamise ohver. See läks maksma nii töö kui koduse kindlustunde – läbiotsimise ja konfiskeerimistega. Iseseisvust taastavas Eestis osales Olaf Langsepp algusest peale nii ERSP kui ka kodanike komiteede liikumises. Oma eruditsiooni ja laialdast suhtevõrku sai ta edukalt kasutada oma töös Akadeemia toimetuses, kus ta oli aastatel 1989–1990 esimeseks universalia toimetajaks.
Maailmavaatelt jäi Olaf Langsepp alati toetama nii eri religioone kui ka vaimseid süsteeme, mille eesmärgiks on inimese areng kõrgema vaimse täiuse poole. Ta huvitus pidevalt ka teaduse ja astrofüüsika saavutustest, mis nii tema kui nüüd ka juba paljude teadlaste arvates on jõudmas järjest lähemale sillale, mis ühendab erinevaid filosoofiaid, religioone ja teadust.
Olgu Olaf Langsepa pärand meile eeskujuks püüdlustes filosoofiliste, religioossete ja teaduslike teadmiste ühtseks tervikuks sidumisel, et juhtida meid uutele radadele suurema teadmise ja kõrgema teadvuse saavutamisel.
Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum
Ajakiri Akadeemia