Veebruari lõpus avaldas valitsustevaheline kliimamuutuste nõukogu ehk IPCC (Intergovernmental Panel of Climate Change) uue aruande „Kliimamuutused 2022: mõjud, kohanemine ja haavatavus“. Seal tuuakse välja, et ka Euroopat ootab ees kuumalainete sagenemine ja intensiivistumine. Sellega kaasneb soojussaarte ja kuumasaarestike laienemine linnades.

Soojussaareks nimetatakse linnapiirkonda, kus pinnalähedane õhutemperatuur on kõrgem kui maal. Suured tehispinnad, nagu asfaltkattega parklad ja tänavad ning tumedad katused, neelavad päikesekiirgust ja kütavad õhku.

Märtsi alguses tutvustas kliimateadlane Mait Sepp TLÜ ökoloogiakeskuse seminaril uuringut „Tallinna soojussaarte kaardistus 2021. aastal“. Sepp on koos kolleegidega jälginud pealinna soojussaari juba 2014. aastast saadik. Räägimegi soojussaartest, sellise olukorra ohtudest ja leevendamise meetmetest.

Uuringus on juttu soojussaartest ja kuumasaartest. Palun selgitage neid mõisteid lähemalt.

Mait Sepp: Määratlused pole eesti keeles veel päris paika loksunud, sest oleme oma uuringutega alles lapsekingades. Soojussaare all mõeldakse olukorda, mida kirjeldati juba XIX sajandi alguse Londonis, see tähendab, et linnas on õhutemperatuur kõrgem kui linna ümbruskonnas.

Kuumasaarena oleme oma töös käsitlenud neid alasid, kus satelliidipildilt nähtav pinnatemperatuur on väga kõrge. Tavaliselt soojenevad suured lamekatused kuumalaine ajal 45 kraadini ja rohkemgi.

Milline pilt Tallinna kuumasaartest uuringute põhjal välja joonistub?

Tallinna kuumasaarestik on püsiv: lao- ja tööstuspiirkondade suured tumedad lamekatused kuumenevad kiiresti. Viimastel aastatel on see natuke laienenud uusarenduspiirkondade võrra.

2021. aasta kuumalaine ajal tehtud satelliidipildilt lugesime kokku 83 sellist n-ö helendavat täppi, mis hakkasid silma just ümbrusest kõrgema temperatuuri poolest.

Välja joonistus ka näiteks Pikaliiva uusarendus, täiesti eraldiseisev asum kohas, kus varem asustust polnud. Linna tihedamaks ehitamise käigus rajatakse uushoonestust enamasti juba olemas asustuse vahele. Kui palju see kuumasaarestikku mõjutab, seda me praegu öelda ei oska. Uuselamupiirkonnad aga suurendavad enamasti kuumasaarestikku, sest linna tuleb juurde tehispindu ja parklaid. Ka kõrghaljastust on vähe, istutatud puud on väikesed ega paku mingit varju.

Välja tuleb tuua ka meie arhitektuurimoe eripära. Armastatakse lamekatust, mis, eriti kui see on tumeda kattega, kuumeneb kiiresti. Moevärvid must ja tumepruun fassaadil aitavad kuumenemisele päiksepaiste korral kaasa.

Mind teevad ärevaks spordi- ja kaubanduskeskused elamurajoonide sees, sest need kütavad ümbruskonna õhu kuumemaks. Ka staadionid on tihti tribüünidest moodustuva n-ö oru sees. Muruplats selles orus kuivab läbi ja paistab satelliidipildil kohe silma. Väga hoolikas tuleb olla nende uute suurte objektidega, mis ehitatakse muidu haljendavate elamukvartalite sisse.

Kuivõrd on soojasaarestikud Tallinnas aja jooksul laienenud?

Kuumalainete ajal tõuseb temperatuur eluohtlikule tasemele. Nende sagedus on siinmailgi suurenenud. XX sajandil tuli seda ette paaril-kolmel korral, XXI sajandil on neid olnud juba järjest: 2010, 2014, 2018, 2021. Tavalised ilmajaamad, mis enamasti asuvad linnast väljas muruplatsidel, on mõõtnud neil aastail mitu päeva järjest temperatuuri 30 kraadi ja enam. Selliseid päevi on üha rohkem. Linnas võimendub kuumus veelgi. Siin on palju tehispindu, mis neelavad päikeseenergiat ja kiirgavad välja soojust. See teeb olukorra veel hullemaks. Kui näiteks Tallinna Harku ilmajaamas mõõdetakse õhutemperatuuriks 25 kraadi, siis linnas sees võib see olla juba 30.

Kui uskuda kliimamudeleid ja soojenemine läheb samas trendis edasi, siis võib selle sajandi teisel poolel olla igal suvel mõni selline päev, kui õhutemperatuur on 30 kraadi. Mõnel suvel võib kuumus kesta nädalaid.

Miks peaks soojasaare efektile üldse tähelepanu pöörama?

Eestis oleme kohanenud oma jahedate suvedega. Teoreetiliselt on arvestatud meil talutava temperatuuri piiriks 27 kraadi, üle selle tekivad riskirühma inimestel tervisehädad. Riskirühma kuuluvad alla viieaastased lapsed, kes ei oska oma ebamugavust väljendada ega ise kas või janu leevendamiseks kraanikausi juurde minna. Ka eakad, üle 65aastased, on riskirühm, kellel on juba mõni krooniline haigus või on ea tõttu kuumust lihtsalt raske taluda. Neil läheb kuumalainete ajal elu raskeks, välja löövad mitmed tervisehädad.

Linnas lisandub ekstreemsele kuumusele ka õhusaaste. Näiteks mootorsõidukite heitgaaside mõjul tekib maapinnalähedane osoon, mis on tervisele kahjulik. Kõik linna tehispinnad kuumenevad, mis omakorda kütavad õhu veel kuumemaks. Päikesekõrvetused ja osoon kahjustavad taimede lehti. Kuumalainete juures võib märgata ka seda, et harjumus muru niita on sellelesamale murule kahjulik. Maapind kuivab läbi ja toimib nagu suur asfaltplats ning kiirgab kuuma. Leevendavat mõju sellistel madalaks pöetud ja läbi kuivanud muruplatsidel pole.

Milliseid leevendusmeetodeid rakendama peaks?

See oleneb eesmärgist. Kui tahame näidata, et Tallinn paistab satelliidipildilt ilus välja, siis pole vaja muud kui vältida lamekatuseid või vähemalt tumedat tooni. Linn saab kehtestada vastavad eeskirjad.

Kui eesmärk on parandada tallinlaste heaolu, siis tuleb vaadata rohkem n-ö pehmete meetmete suunas. 2003. aastal tabas Euroopat suur kuumalaine, mille tagajärjel suri 15 000 inimest. Selgus, et paljud hukkunud olid eakad, kes elasid üksinda. Seega tuleks kuumasaarte tagajärgede leevendamisele läheneda sotsiaalsete meetmetega, luua varakult võrgustikud. Inimesi ei tohi nende hädas üksi jätta.

Meetmed on ka arhitektuurilist ja linnaplaneerimise laadi. Hea oleks, kui moodi läheksid rohekatused. Tallinnas on palju laiu asfaltkattega magistraale, mida ümbritsevad suured lamekatusega korterelamud. Kui linna tabab kuumalaine, siis muutuvad need trassid kuumasaareks. Halbade asjaolude kokkulangemisel tõuseb ka õhusaaste, mis ümbruskonna majade elanike tervisele just hästi ei mõju. Erakordsetes oludes oleks mõttekas liiklus ümber suunata.

Kuumalaine ajal pakuvad kõige rohkem leevendust puud ja veekogud. Väike-Õismäe puhul on väga hästi näha, et tiik ringi keskel on ka kõige kuumemal ajal jahe laik. Kuigi arvatakse, et linna peamised kuumasaared on Lasnamäe, Õismäe ja Mustamäe, siis ei ole olukord tegelikult nii must-valge. Mustamäel majade vahel on täiskasvanud puud, mis jahutavad. Suuri puid tuleb seega linnas iga hinna eest hoida. Säilima peavad ka pargid ja rohealad. Nende kallale ei tohiks linna tihendamise käigus minna.

Me uurisime siiski ekstreemset ja harva sündmust ning selle peale ei peaks kohe linna ümber ehitama hakkama. Kuigi kliima soojeneb ja kuumalained sagenevad, paikneme globaalses mõttes üsna kaugel põhjas. Meil võib esineda nii 30kraadist kuuma kui 30kraadist külma, valmis peab olema mõlemaks.

Te uurisite Tallinna kuumasaari. Kuidas on olukord teistes Eesti linnades?

Kuumasaari on igal pool, kus on asfaltplats või külavahetee. Kõik need on kuumasaared, kus pinnatemperatuur on kõrgem kui õhutemperatuur. Tehispindade soojendav mõju on tunda kõigis asulates ja väikestes külades. Eks igal linnal ole oma mikroreljeef ja omapära. Pärnus paistab silma Mai rajoon, samuti suurte asfaltparklatega kaubanduskeskused. Tartust voolab läbi jõgi ning jõe org on kui suur kauss, mis võimendab teatud tingimustel kuumasaari. Näiteks Turu ja Riia ristimik on koht, kus kohtuvad liikluse õhusaaste ja ekstreemne kuumus.