Vaatamata sellele, et Viljandi on väike (kui hakata ükskõik millises suunas jalgsi minema, tuleb hiljemalt poole tunni pärast ikka põld või mets, mõnes kohas ka järv vastu), oli Ugala rahvas alguses ilmselt mõnevõrra murelik. Murelik selle pärast, kas alates 1981. aastast Valuoja tiigi kaldapealsel seisvas punastest tellistest teatrimajas käima harjunud publik ikka tuleb kuhugi pärapõrgusse, täpsemalt Pargi tänava tööstushoonesse, kuhu Ugala teatrimaja remondi ajaks püstitati ajutise mängupaigana UBB (Ugala black box). Üks kord ehk tullaksegi huvi pärast vaatama, ent siis traditsioone hindava viljandlase uudishimu raugeb ja teerada UBBni (sõltuvalt aastaajast) kasvab rohtu või tuiskab lund täis, kõlasid ennustused. Aga võta näpust, mure oli asjatu. Rahvast käib kenasti: nelja kuuga, mis 250 kohaga UBB on tegutsenud, on sinna tehtud juba ligi kaheksa tuhat külastust.
Mullu suve hakul, kui Ugala remondi järele kisendavast teatrimajast välja kolis, olid plaanid sellised: augustis algab kapitaalremont, mis kestab kolmteist kuud, järelikult oktoobris 2016 liigutakse ajutisest black box’ist tagasi Ugala tavapärasesse hoonesse. Jällegi võib võtta näpust. Nagu suurte ja „magusate“ ehitusobjektide puhul tüütul kombel sageli ette tuleb, vaidlustati teatrimajale ehitaja leidmiseks korraldatud riigihanke tulemus ja ehitus seisis kohtuvaidluse taga jupp aega kinni. Nüüdseks on see staatiline olukord õnneks lahenenud: 2. veebruaril saab leping osapoolte allkirjad ning teatrimaja antakse ehitajale (ASile Nordecon) tööde alustamiseks üle. Lihtne arvutus näitab, et selle aasta oktoobri asemel peaks Ugala teatri prillikivina kiiskav teatrimaja uksed taas avama ilmselt järgmise aasta märtsis-aprillis.
Ühe hooaja asemel peaaegu kahele hooajale venivat kodumajast eemalolekut aitab ugallastel leevendada asjaolu, et teatri (endise) video- ja valgusala juhi Kristjan Suitsu eestvedamisel ja sisekujundamisel valminud UBB on tõepoolest nutikas ja õdus teater, nagu öeldakse ka Eesti Kultuurikapitali tänavuse näitekunstialase aastaauhinna selgituses. Samuti ei saa välistada, et Ugalale selle auhinna andmisel on mängus ka kübeke tulevikku vaatavat ootust: et miks mitte, kui teater ükskord oma kojub tagasi kolib, võiks see multifunktsionaalne saal sinna äärelinna ju ometigi alles jääda. Millises funktsioonis täpselt, seda näitab loodetavasti juba aeg.
