Elava esituse poolest jäi meelde Claude Debussy Sonaat tšellole ja klaverile, samuti võitsid noore publiku poolehoiu Astor Piazzolla nelja aastaaega portreteerivad tangod „Verano Porteño”, „Otoño Porteño”, „Invierno Porteño” ja „Primavera Porteño”. Eriti meeldejäävana kerkis esile festivali väliskülaline Soomest, Rantatie kvartett koosseisus Kreeta-Maria Kentala (viiul), Tiina Aho-Erola (viiul), Jouko Mansnerus (vioola) ja Lea Pekkala (tšello). Klassitsismiaja muusika ajastutruule esitamisele spetsialiseerunud ansambel pakkus tõeliselt nauditava muusikalise elamuse. Liikmed mängivad vastava ajastu instrumentidel ja kvarteti repertuaari kuuluvad peamiselt just vähem tuntud klassikaliste heliloojate teosed – seekord rootsi ja soome komponistide kvartetid. Kontsert Uuemõisa valges saalis algas Rootsi päritolu helilooja Anders Wesströmi Keelpillikvartetiga B-duur. Wesström, muide ka mainekasviiulivirtuoos, oli muusikat õppinud Itaalias Giuseppe Tartini käe all. Viimase mõju oli tuntav ka esitusele tulnud kvartetis, mis stiililt küllaltki itaaliapärane.
Huvitavaks elamuseks osutus soomlase Erik Tulindbergi keelpillikvartett. Tulindberg on soome ainus klassitsismiajastu helilooja ning tema loominguga loetakse algavat ka soome kunstmuusika ajalugu. Tulindbergi muusikaline pärand pole suur, kuid tema kuue kvarteti näol on tegemist kaasakiskuva ja põneva muusikaga. Tundub, et Rantatie kvartett on oma ligi kümnel tegutsemisaastal võtnud missiooni tutvustada Tulindbergi kvartetimuusikat laiemale publikule: omal ajal anti Anssi Mattilale algimpulss rekonstrueerida teise viiuli puuduv partii ja hiljem ka plaadistati taastatud kvartetid. Kontserdil tuli ettekandele Tulindbergi Viies keelpillikvartett c-moll. Dramaatiline teos oli mõjutatud valgustusajastu lõpul esile kerkinud eelromantilisest „tormi ja tungi” vaimust. Helikeeles leidus nii mõndagi vaimukat ja üllatavat, mis lõi kohati seoseid Joseph Haydni muusikaga. Ometi jättis Tulindbergi kvartett palju uuenduslikuma mulje. Menuetis oli kasutatud mänguvõtet sul ponticello, mis lõi kõlavärvilise seose rahvamuusikaga. KreetaMaria Kentala selgitas teost tutvustavas kõnes, et Tulindbergil olevat arvatavasti olnud tihe kokkupuude ka rahvapärase viiulimänguga – see seletaks võtte, mis ei lähtunud siin mitte ainult ansambli interpretatsioonilaadist, vaid mida helilooja kvartetiliikmete kinnitusel ka partituuris on nõudnud. Wesströmi ja Tulindbergi kvartette esitas ansambel valgustusajastu muusikale kohases mänglevas ja vaimukas stiilis. Ettekannet iseloomustas läbitunnetatud täpne fraseerimine ning hea artikulatsioon. Nauditav oli jälgida, millist rõõmu tundsid kvarteti liikmed koos musitseerimisest, tuues instrumentidest kuuldavale sügava resoneeriva kõla, mida toetas saali suurepärane akustika.
Kontserdi teises pooles ettekandele tulnud Felix Mendelssohni Kvartetti a-moll op. 13 esitati aga juba hoopis teise tunnetusega. Teatavasti on Mendelssohni looming sillaks klassitsistliku ja romantilise stiili vahel: vormilt küll klassikaline, kuid kaldub helikeelega juba romantismi. Rantatie kvartett suutis oma esitusega selle üleminekustiili suurepäraselt edasi anda, demonstreerides ühtlasi nii sügavat emotsionaalsust kui tugevat vormitunnet ja selget fraasikujundust. Väärib märkimist, et seekordsel keelpillifestivalil olid esindatud ka näppekeelpillid harf ja viiekeelne kannel. Haapsalu 730aastasest ajaloost inspireerituna viis Rootsi kuningaks Magnus Erikssoniks kehastunud ajaloolane Kalev Jaago kontserdipubliku piiskopilinnuse kuninga toast mõttelisele rännakule läbi linna mineviku, saateks peenekoeline vanamuusika kogenud interpreetide Lilian Langsepa ja Ene Naela esituses. Kava koostamisel oli silmas peetud esitatava muusika ja Haapsalu ajaloo seoseid, olgugi need tihti vaid kaudsed või oletatavad. Ettekandele tulid nii rahvalaulud ja rändlaulikute meloodiad, mida tundlikult esitasid Langsepp keskaegsel harfil ja Nael viiekeelsel kandlel, kui renessanss- ja barokkheliloojate looming klavikordile Ene Naela viimistletud interpretatsioonis. Mitmes teoses demonstreeriti ka harfi ja klavikordi suurepärast tämbrisulamit ning kontsert lõppes haarava improvisatsiooniga basso ostinato teemal XVII sajandi stiilis. XVI rahvusvahelisel Haapsalu keelpillifestivalil oli rohkelt huvitavat kuulamist nii noorele publikule kui kogenumatele kontserdikülastajatele. Loodetavasti jätkab festival ka edaspidi senist suunda noorte keelpillimängijate muusikahuvi arendamisel ning põnevate kuulamisja esinemisvõimaluste pakkumisel.