Niguliste muuseumis räägitakse Neitsi Maarja emast pühast Annast

2 minutit

Neljapäeval, 10. jaanuaril kell 17.30 kutsub Niguliste muuseum järjekordsele loengule „Jumalaema ema püha Anna austamisest ja kujutamisest keskaegses kunstis” sarjast „Pühakud”. Sel korral räägib kunstiteadlane ja Niguliste muuseumi kuraator Merike Kurisoo Neitsi Maarja ema püha Anna austamisest ja kujutamisest keskaegses kunstis. Osalemine muuseumi sooduspiletiga.

„Keskaegsel Liivimaal kuulus püha Anna austatumate naispühakute sekka. Talle pühitseti altareid ning Annat ja tema perekonda kujutavaid kunstiteoseid on tänaseni säilinud mitmeid,” ütles kunstiteadlane Merike Kurisoo. „Ka Niguliste kiriku peaaltari retaabli kõige pidulikumas, avatud asendis on teda esitletud kesksel kohal koos oma tütre Neitsi Maarja ja lapselapse Kristusega.”

Pühal Annal kui Kristuse vanaemal oli keskaegses pühakukultuses eriline koht. Tema austamise juured on eeskätt esiema rollis. Hiliskeskajaks kujunes Annast üks kõige armastatumaid naispühakuid ning tema kaitse haare oli väga lai: teda austati kui pühendunud ema ja abikaasat, kõlbelist lesknaist ja mõjuvõimast vanaema. Kristuse vanaemana oli pühal Annal pühakuskaalal ka eriline koht eestseisjana.

Järgmine loeng sarjast „Pühakud” toimub 7. veebruaril 2013. Kunstiteadlane Merike Kurisoo räägib teemal „Püha Birgitta – birgitiinide ordu rajaja elust ja kultusest”.

2012. aastal väga suurt publikuhuvi pälvinud loengusarjas „Pühakud” tutvustasid Eesti Kunstimuuseumi ja Tallinna Ülikooli teadlased kuulajatele pühakute tähendust ja nende austamist keskaegses Tallinnas ja Liivimaal, vaadeldes seda ka laiemas Lääne-Euroopa kultuurikontekstis. Sellel hooajal keskendub teemadering naispühakutele ning nende eripärale pühakute ridades.

Jaga

Samal teemal

Jaga
Sirp