Kui kohtusin mõni aasta tagasi Bremenis Paavo Järviga, siis rääkis ta mulle, et „isa oleks jõudnud veelgi kaugemale, kui poleks elanud nõukogude diktatuuris, kus kultuuriametnikud, eesotsas „punase tsaarinna” Jekaterina Furtsevaga takistasid absurdsete otsuste, käskude ja keeldudega muusikute arengut”. Tõepoolest, kui jälgida Neeme Järvi karjääri läänes, siis on eestlane „vabas maailmas” kasvanud gigandiks. Maestro oskab oma juhtimisstiili abil kiskuda muusikasõpru kaasa oma maailma, helide maailma. Ja selle eest on maailma kontserdipublik talle tänulik. Esimestel Berliini kontsertidel tulid ettekandele Dmitri Šostakovitši XIV sümfoonia op. 135, Richard Straussi „Don Juan” op. 20 ja Pjotr Tšaikovski „Francesca da Rimini” op. 32 ehk programm oli pandud kokku heliteostest, mis valgustasid eri perspektiivist muusika suhet kirjandusega.
Šostakovitš oli XIV sümfooniat kirjutades raskelt haige. Heliteoses on kuulda, et venelase mõtted keerlesid haiglas Federico García Lorca, Guillaume Apollinaire’i, Rainer Maria Rilke jt poeesia mõjul armastuse, elu ja surma ümber. „Surma vastu protesteerida oleks rumal. On hirmuäratav, et varem surid inimesed nälga ja haigustesse. Kuid veelgi šokeerivam on, kui inimesed ise hakkavad üksteist tapma,” on Salomon Volkov tsiteerinud heliloojat, keda Stalin halastamatult represseeris.
Helikunstnik on loobunud oma sümfoonias täielikult puhkpillidest, kasutades selles sümfoonias ainult keel- ja löökpille. See kombinatsioon annab teosele omapärase, isegi üllatava tooni. Solistidena esinesid Olga Mõkõtenko (sopran) ja Anatali Kotšerga (bass). Mõlemad ukrainlased on rahvusvaheliselt tuntud lauljaid, nende liigutav esitus ei jätnud kedagi ükskõikseks.
Kontrastina esitati pärast vaheaega Richard Straussi „Don Juan”, kus helilooja demonstreerib enesekindlalt, kui suurepäraselt oskab ta käsitleda suurt orkestriaparaati, ja Tšaikovski „Francesca da Rimini”, mille venelane komponeeris 1876. aastal, tulnud tagasi Bayreuthist. Seetõttu kõlab teosest välja wagnerlikkust. Kontserdisaal oli kõikidel õhtutel välja müüdud, Berliini Filharmoonikuid ja nende juhti Neeme Järvit tänati tormilise aplausi ja braavohõigetega. Õigustatult, sest dirigent sai orkestri särama ja pakkus rasketest teemadest hoolimata muusikaelamusi, mis jäävad kauaks meelde. Lisapalana esitati „Lillede valss” Tšaikovski võluvast jõulumuinasjutust „Pähklipureja”. Publiku rõõmul polnud piire, kuid ka maestro näost oli selgelt näha, et ta nautis selle imekauni meloodia dirigeerimist. Esituste vaheajal rääkis Järvi Interneti-publikule muu hulgas oma kohtumisest Dmitri Šostakovitšiga, kui helilooja käis Tallinnas. Kuid maestro tõi esile ka selle, et Tšaikovski, kes veetis tihti puhkuse Haapsalus, kasutas oma heliteostes eesti rahvamuusikat. Ka Saksamaa pealinna muusikakriitikud võtsid kontserdid hästi vastu. Peter Uehling kiidab Berliner Zeitungis, et Neeme Järvi näitas kõrget taset Tšaikovski „Francesca da Rimini” värvikal väljajoonistamisel. Ka Christine LemkeMatweyle ei jää märkamatuks, et dirigent oli lähenenud „Francesca da Riminile” „armastusega poeesia vastu”. Klaus Geiter Berliner Morgenpostist leiab kiitvaid sõnu eestlasest maestro lähenemise kohta Šostakovitši „surmahümnile”.
Ja kuidas tunneb Neeme Järvi end Berliinis ise? Suurest töökoormast ja lumehangedest hoolimata, kontsertidele lisaks 2-3 proovi päevas, tunneb maestro ennast Saksamaa pealinnas hästi. Võimalus seista maailmatasemel muusikute ees teeb talle alati suurt rõõmu: „Berliini Filharmoonikud on professionaalsed, tõsised ja asjalikud – nad annavad endast alati parima, meil on hea vahekord ja iga kohtumine on teretulnud. Neil on head solistid. Seekord pakume publikule kahte huvitavat programmi. Eriliselt põnev on Tanejev, mida orkester pole veel kunagi mänginud. Sergei Tanejev oli Tšaikovski õpilane ja „Francesca da Rimini” ongi ta pühendanud just oma talendikale õpilasele. Šostakovitš on jälle oma XIV sümfoonia pühendanud Benjamin Brittenile. Maailm on väike – suured noodikunstnikud on väga sisse võetud üksteise kunstist, mis tähendab seda, et ka muusikasuundade mõjud levivad”. Neeme Järvi elab, tehes tööd, mis on põnev ja mis teda kutsub. Maestro palus mul edastada eestlastele jõulutervitused, ta soovib kõikidele sõpradele ja eriti ER SO liikmetele head uut aastat!
Ta juhatab Berliini Filharmoonikuid Berliinis ka 15. – 18. detsembrini. Huvilistel on võimalik 18. detsembri kontserti jälgida Interneti kaudu. Pileteid saab osta: http://www.digitalconcerthall.com. Samal võrguaadressil saab osta pileteid ka arhiivikontsertidele.