Natuke head psühholoogilist teatrit

2 minutit

See ei tähenda, et ma ei oska või ei taha hinnata head psühholoogilist teatrit. Psühholoogilise teatri osatähtsus võib meil olla proportsioonist väljas, aga kui seda tehakse hästi, ei ole mul midagi santi öelda. „Maria eri” on lavastatud psühholoogilises võtmes ja tulemus on täiesti korralik, puuduvad kõik psühholoogilisele teatrile iseloomulikud hädad. Ei ole üleliigset „ühte kolmandikku”, mis krooniliselt esineb riigiteatrites ja mis muudab sealsed lavastused mingiks venivaks jamaks. Tess Pauskari lavastajadebüüti iseloomustab ökonoomia ja tihedus. Esimene mõte, mis mulle etendust vaadates pähe kargas, oligi see, et selles pole mitte ühtegi tühja, kunstiliselt põhjendamata auku. Tarbetud ülekordamised ja muu selletaoline ballast on ära jäetud, näidendi sõnumid jõuavad vaatajani kaasakiskuvas, kompaktses vormis. Temporütm ei suru ennast vaatajale peale, ei torma, ühtlane pingestus säilib lõpuni välja.

„Maria eris” on olemas ka kõik see, mida seda tüüpi teatris tavaliselt hinnatakse: rollilahendused on teostatud usutavalt, näitlejate vahel valitsev emotsionaalne pinge elektriseerib publikut. Vilde teatri mittekutselised näitlejad mängivad julgelt varjundite ja pooltoonidega. Iseäranis tuleb ära märkida peaosalise (Liis Barkala) lavadebüüti: arvestades laval nähtava karakteri psühholoogilist keerukust, on tegemist muljetavaldava saavutusega. Kõrvalosalised (Aire Pajur, Marek Ranne) näitavad üles samaväärset lavaoskust, kui nad toetavad peaosalise mängu ja tekitavad tervikliku ansamblitöö.

„Maria eri” on psühholoogiline mõistulugu. Täiesti tavalise perekonna idülli siseneb müstiline Ametnik (Aire Pajur), kes hakkab pereliikmeid „testima”. Kergelt kafkaliku alatooniga psühholoogilised mängud, üha uute emotsionaalsete ja käitumuslike tasandite paljastumine pakub publikule nii absurdimaigulist äratundmisrõõmu kui ka parasjagu ajude ragistamist. Kellele seda tüüpi teater ei istu, sellel pole mõtet „Maria eri” vaatama minna, kellele aga jätkuvalt meeldib teatrilaval vaadata inimsuhteid, see peaks kindlasti teekonna Tartusse Vilde teatrisse ette võtma.

Jaga

Samal teemal

Jaga
Sirp