Esmakordselt Eesti muusikateatrite ajaloos toob tänavune Narva ooperipäevade festival lavale suurejoonelise Stravinski ooper-oratooriumi „Oedipus Rex“ ning Eesti–Soome balletiartistide Jevgeni Gribi ja Jack Trayleni koostöös toimub balleti „Flesh“ maailmaesietendus. Samuti pakub Narva unikaalse võimaluse Eesti publikule vaadata Leedus Kaliningradi piiri lähedalt lavale toodud Tšaikovski „Jevgeni Oneginit“ ning laulja Tõnis Mägi plaadiesitluskontserti, mille nimilugu pärineb paarkümmend aastat tagasi lavastatud „Kolme õe“ teatrietendusest. Festival algab neljapäeval, 1. septembril rahvusvahelise ooperigalaga ja kestab pühapäeva, 4. septembri hilise pärastlõunani.
Narva ooperipäevade algataja ja kunstilise juhi Julia Savitskaja sõnul pakub kuuendat korda toimuv festival publikule igal õhtul kava, mida ei ole Eestis varem mängitud. “See on meie teadlik valik pakkuda Narva ja Ida-Viru inimestele muusikateatrit, mida nad saavad pidada üha rohkem enda omaks. Samuti tahame me olla jätkuvalt põhjuseks, et turistid üle Eesti leiaksid suve lõpus tee Narva. Ooperipäevade ajal ootavad linnakülalisi ka kohvikud, restoranid ja majutuskohad, Narva Kreenholmis toimuvad ekskursioonid,“ ütleb Savitskaja.
Narva ooperipäevade toimumiskoht Narva Kreenholmi Manufaktuur on asutatud 1857. aastal ehk 165 aastat tagasi. Lisaks etendustele ja kontsertidele toimuvad festivali raames ka tekstiilihiiglase ajalugu tutvustavad ekskursioonid. Esmakordselt viib Narva Muuseum huvilised ühena viimastest kogu Kreenholmi kompleksis suletud Joala vabrikusse, mille tornist avanevad hingematvad vaated ümbruskonnale.
VI Narva ooperipäevade programm pakub esietendusi ja kontserte 1.–4. septembrini 2022:
Eesti–Soome koostöös valminud balleti „Flesh“ maailmaesietendus
Reedel, 2. septembril on Narva ooperipäevade laval balletiõhtu – kavas on Rahvusooper Estonia esitantsija Jevgeni Gribi balleti „Flesh“ maailmaesietendus. Grib toob uue teose lavale koos Soome vabakutselise balletiartisti Jack Trayleniga. Uues balletis käsitletakse keha ja hinge koostööd. „Puudutus on kogemus ning tunda tähendab elada. Tantsu keel on universaalne ja võimaldab edasi anda mõtteid väga erinevatest emakeeltest. „Flesh“ on ühtviisi nii Eesti kui ka meie põhjanaabrite balletilavade uudisteos, loodud siin ja sealpool Soome lahte,“ ütleb lavastaja Jevgeni Grib.
Samal õhtul etendub Kreenholmi Manufaktuuris ka Estonia mängukavast tuntud Gribi lühiballett „Tango“. Teos käsitleb mehe ja naise, vastandite ja sümbioosi temaatikat, seda tantsivad Rahvusooper Estonia balletitantsijad.
Leedu–Kaliningradi piiril lavastatud ooper „Jevgeni Onegin“
Laupäeval, 3. septembril võõrustab festival Leedu ooperit etendusega „Jevgeni Onegin“, mis algupäraselt toodi lavale Leedu lõunapiiril, otse Venemaa Kaliningradi haldusjaotuse vahetus läheduses Bratninkai kiriku varemetes. Tatjana rollis on Leedu ja Põhjamaade ooperiteatrites tuntud sopran Julija Karaliūnaitė ning Oneginit laulab bass-bariton, helilooja, muusikateatrite produtsent ning alates 2018. aastast Leedu Rahvusliku Ooperi- ja Balletiteatri peadirektor Jonas Sakalauskas. „Narva Kreenholm on mõneti sama äärmuslik, kuid vägagi sobiv koht maailmakuulsa ooperi vaatamiseks,“ ütleb Leedu ooperitrupi Eestisse kutsunud festivali peakorraldaja Julia Savitskaja.
Stravinski ooper-oratooriumi “Oedipus Rex“ esietendus
Pühapäeva, 4. septembri pärastlõunal toob festival esmakordselt Eesti muusikateatrite ajaloos lavale Stravinski ooper-oratooriumi „Oedipus Rex“ esietenduse. Lavastaja on Ott Aardam ning solistidena on laval Tuuri Dede ja Atlan Karp ning Itaalia-Islandi solist Gissur Pall Gissurarson. Lugeja rollis on Karol Kuntsel. Kaasa teevad Eesti Rahvusmeeskoor ja Narva Linna Sümfooniaorkester dirigent Anatoli Štšura juhtimisel. „Pea sada aastat on möödunud, aga suurejoonelist muusikateost „Oedipus Rexi“ pole Eestis lavastatud. Juba see ainuüksi on piisav põhjus selle teose lavale toomiseks,“ ütleb lavastaja Ott Aardam.
Ooperigalast Tõnis Mägi autoriplaadi “Романс” esitluskontserdini
Narva ooperipäevad algavad neljapäeval, 1. septembri õhtul traditsioonilise ooperigalaga Kreenholmi Manufaktuuris, kus solistidena astuvad üles neli noort ja säravat solisti – Julija Karaliunaite Leedust, Sandra Laagus Eestist, Gissur Pall Gissurarson Islandilt ja Tambet Kikas Eestist. Suurejoonelist ja glamuurset õhtut saadab traditsioonide kohaselt Narva Linna Sümfooniaorkester dirigent Anatoli Štšura juhtimisel.
Lisaks on Narva Ooperipäevade traditsiooniks hilisõhtused kontserdid – laupäeval, 3. septembri hilisõhtul esitab Narva Kreenholmi laval Tõnis Mägi lugusid oma uuelt autoriplaadilt „Романс”. Plaadi nimilugu on pärit Tšehhovi etendusest „Kolm õde”, mille omal ajal lavastas Mikk Mikiver ning selles lavastuses Mägi mängis Tusenbachi. Kontserdil kõlavad Tõnis Mägi laulud vene keeles.
Narva ooperipäevadest
Narva ooperipäevadel kohtuvad ida ja lääs, ajalugu ja tänapäev, aristokraadid ja boheemlased, mahajäetud tööstushoonete ümber puhuvad maailma muusikateatri värskeimad tuuled. Kreenholmi asulas on tunda nii tsaariaegset fluidumi, nõukogude pidulikkust kui tänast kosmopoliitsust. Seal ühineb julge avangard parimate traditsioonidega. Nüüd kõlab hõrgult historitsistlikus keskkonnas iga aasta septembris tänapäevane ooper ja saab nautida nüüdisballetti.
Festivali algataja on Narva päritolu ooperilaulja Julia Savitskaja, kes on korraldanud festivali aastast 2015. 2018. aastal pälvis Julia Narva ooperipäevade korraldamise eest Eesti Kultuurkapitali preemia “Kultuuripärl” ja 2022. aastal Narva linna professionaalse kultuuritegija tiitli muusika valdkonnas.
Festivali toetavad Integratsiooni Sihtasutus, Euroopa Regionaalarengu Fond, EAS, Eesti Kultuurkapital, Eesti Rahvakultuuri Keskus, Selver, NOBE, Prike, Narva Gate.
Rohkem infot: www.narvaopera.ee