Vanda Juhansoo. Kunstnik või kummaline naine?
18.01.-01.03.2020 Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi trepigaleriis
Näituse koostajad: Rebeka Põldsam, Andreas Kalkun (Eesti Kirjandusmuuseum)
Graafiline kujundaja: Stuudio Stuudio
Näituse avamine 17. jaanuaril kell 17.00.

Vanda Juhansoo (1889–1966, kuni 1939 Johanson) oli portselanimaalija ja mööblikujundaja, tuntud tekstiilikunstnik ja käsitöömeister, rändur, polüglott, särav kunstiõpetaja, kodukujundaja, naiskäsitöö aktiivne edendaja, soroptimist ja aiapidaja, keda teati veel Valgemetsa „nõiana”. Vanda Juhansoo oli Ateneumi kunsttööstuskooli vilistlane ja seega üks esimesi eesti kõrgharitud naiskunstnikke 20. sajandi alguses. Tema kaasaegsed ja Ateneumi koolikaaslased olid Eesti naiste õigusi nõudnud ja haridusteed rajanud keraamikud Juuli Suits ja Alma Koskel-Johanson aga ka vaibakunsti viljelenud maalikunstnikud Oskar Kallis ja Adamson-Eric.

Vanda Juhansoo elukäik oli algusest lõpuni tavalistest naiste elulugudest üpris erinev. Ahja kandist Musta rentnikumõisast pärit Vanda omandas keskhariduse kodus ning suundus 1909. aastal Helsingisse keraamikat ja mööblikujundust õppima. Kuigi Vanda eriala oli keraamika ja mööblikujundus, pälvis ta õpilasena tunnustuse ja reisistipendiumeid just tikanditega. Nii kujunesidki Vanda suved järgmise ligi kolmkümne aasta kestel Euroopas reisimise ajaks. Juhansoo osales 1912. aastat kuni 1945. aastani mitmesugustel näitustel oma tikitud linikute ja kardinatega, sh 1939. aasta esimesel eesti naiskunstnike näitusel. Pärast II maailmasõda Vanda enam näitustel ei osalenud ega avaldanud käsitööajakirjades oma mustreid. Selle asemel pühendus Vanda joonistusõpetaja ametile ja laste kunstiringide juhendamisele Tartus.

Vanda Juhansoo elule, loomingule ja pärandile tagasi vaadates kerkivad õhku suured küsimused: missuguste valikute ees seisid naiskunstnikud 20. sajandi alguse Eestis? Milliseid võimalusi oli naisel kunstile pühenduda? Missugused olid tööstusrevolutsiooni järgse 20. sajandi alguses Eesti tarbekunstnike eneseteostuse ja karjäärivõimalused? Miks säilitavad Vanda Juhansoo teoseid pigem etnograafiale spetsialiseerunud mäluasutused kui kunstiga tegelevad institutsioonid või kuidas sai Vandast „Valgemetsa nõid“, mitte mainekas tarbekunstnik? Neid küsimusi silmas pidades püüame paremini mõista, kuidas on kujunenud tarbekunsti roll kunstiajaloos ning teha kunstiajalukku ruumi juurde, et säravad kunstnikud ja isiksused nagu Vanda Juhansoo ja tema kaasaegsed ajaloopildile uuesti ära mahuksid.

Vanda Juhansoo loodud kunst oli selline, mis on pahatihti kadunud igasuguseid jälgi jätmata. Aed on metsaks kasvanud, maja saanud uued peremehed ning paljud tekstiilid on hävinud. Siiski on näituse koostajad püüdnud erinevatest muuseumidest leitud Vanda Juhansoo loodud esemete, akvarellide, aga ka fotode ja mälestuste abil taastada seda kadunud lummavat maailma, mida Vanda kõikjale enda ümber olevat osanud luua.

Täname: Karilatsi Talumuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Tartu Kunstimuuseum, Eesti Põllumajan-dusmuuseum, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kunstimuuseumi arhiiv, Riigiarhiiv, Helgi-Maret Olvet, Enn Lillemets, Kalju Konsin, Eve Kiho

Kasutatud materjalid: Elve Aasa, Karin Otter, Erika Pedak, Liis Pihlik, Sigrid Saarep, Kai Stahl, Anni Varm
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum
Lai 17, Tallinn
info@etdm.ee
Avatud: K–P 11–18
www.facebook.com/TarbekunstiDisainimuuseum
www.instagram.com/disainimuuseum