Kolmapäeval, 1. novembril kell 16.00 avatakse Eesti Kirjandusmuuseumis näitus “Nähtamatu valgus. Vabamüürlus Eestis kahe ilmasõja vahel”, mis on valminud koostöös Tallinna Linnamuuseumiga.
Rahvusliku enesemääratluse ning rahvusriikide tekkimisega 19. sajandi Euroopas kaasnes huvitav nähtus – koos rahvusluse ja rahvusromantismiga käis üle Euroopa võimsa lainena kasvav huvi müstitsismi ning okultsete ja esoteeriliste teadmiste vastu. Lääne esoteerika jõulisimaks esindajaks oli teosoofia, seda ka Eestis.
Teosoofiast olid tugevalt mõjutatud 1920. aastatel Tallinnas asutatud ühisvabamüürlaste loožid Kalevipoeg, Sveta Nezrimago ja Za Vernost. Loožidesse koondus nii eesti kui ka vene rahvusest haritlasi, kes olid haaratud kõrgetest ligimesearmastuse ja igavese tõe otsingute ideedest ning pühendunud okultsete ja filosoofiliste süsteemide uurimisele.
Loožide liikmeiks olid antikvaar ja raamatukaupmees Harald Liiker, kirjanik Mait Metsanurk, kunstnikud Helmi Reise ja Karl Hoerschelmann, filosoofid ja poeedid Mihhail Janson ja Mihhail Sidorov jt. Looži Kalevipoeg tegevust on tutvustanud teadmamees Gunnar Aarma, kelle vanemad August ja Liisi Aarma olid Kalevipoja looži liikmed.
Eesti loožide viimane piirkonnameister Mihhail Sidorov on kirjutanud 1940. aastal: “… mida meie praegu üle elame. Kõikide võitlus kõikide vastu. Võib tõesti ütelda, et on käimas kogu inimkonnas suur lahing. Iga samm elus, iga küsimus, iga kultuuriavaldus kujutab rinnet. Kõikjal näeme lepitamatuid äärmusi. Erinevus vaadetes, veendumustes, eluviisis, võtetes. Keegi ei taha üksteisele eimilleski järele anda: ei riigid, rahvad ega üksikud inimesed. Närvid on pingul, ülekoormatud. Sõda maal, merel, vee all, õhus. Ootamata liitude tekkimine. Ettenähtamatute sidemete sõlmimine…”.
Näitus pakub sissevaadet ühe osa 1920.–1930. aastate Eesti inimeste spirituaalsete otsingute varjatud maailma. Näitusel on eksponeeritud tollaste loožide liikmete raamatuid, kunsti, originaalkäsikirju jpm.
Näituse kuraatorid on Meelis Piller ja Toomas Abiline, kujundaja Anne Järvpõld.
Näitus jääb Eesti Kirjandusmuuseumis avatuks kuni veebruari lõpuni 2024.