Kui üleilmselt on popmuusikas feministlikust eneseväljendusest saanud igati harilik nähtus, siis Eesti muusika peavoolus ilmutab see end alles ettevaatlike sammudega. Eesti muusikast oleks peaaegu võimatu hakata otsima paralleele selliste muusikutega nagu Miley Cyrus või Dua Lipa. Samal ajal kuuluvad needsamad artistid ikka ja jälle siinsete raadiote edetabelitesse. Sellest võib teha järelduse, et publikut justkui on. Kui vaadelda aga Eesti artiste samades edetabelites, on üldiselt esirinnas traditsioonilistele soorollidele vastavad muusikud. Ühiskonnas ikka veel valitsev patriarhaalsus, kohaliku muusikamaastiku väiksus, eestlase kinnine iseloom ja konservatiivsusele kalduv maailmavaade võivad olla vaid mõningad põhjused, miks siinsed artistid astuvad harva oma mugavustsoonist välja.

Pärast Nõukogude Liidust vabanemist ja tsensuuri kadumist sai Eestis alguse naisartistide ülim seksualiseerimine ning nende kuvandid hakkasid uuesti n-ö kombekamaks muutuma 2000ndatel. Need protsessid toimusid üldjuhul traditsioonilistes raamides, soorollidega manööverdamata. Millised on aga 2021. aasta Eesti muusika feministlikud ilmingud? Muusikaringkond on väike ning peavoolu ja underground’i piirid kipuvad tahes-tahtmata hägustuma, kuid ka üleilmses plaanis on selline suundumus tänu internetile juba küllaltki tavaline. Underground’iliku kuvandiga käib kaasas teatav eksklusiivsus ja elitaarsus, mis praeguste noorte seas näib üha ihaldusväärsem, ja nõnda ei ole üllatav, kui edetabelitesse kerkib aeg-ajalt ka nn underground-artiste. Nii ei püüagi ma siin lahterdada muusikuid rangelt peavoolu või underground’i alla, vaid teen põgusa ülevaate artistidest, kelle loomingus on viimasel ajal silma paistnud feministlikud jooned.

Yasmyn. Yasmyn debüteeris 2019. aastal albumiga „Slowfall“. Paari aastaga on ta kuulajate seas pälvinud kohaliku R&B-printsessi tiitli, tema mahlakas vokaal, jõulised laulutekstid, maitsekad sämplid ja katsetamisjulgus on kiiresti võitnud tee publikuni. Yasmyni värskeim, tänavu aprillis ilmunud singel „I Had It Good“ on positiivse sõnumiga lahkuminekulugu, mille sõnad väljendavad endast leitud sisemist jõudu pärast toksilise suhte lõpetamist. Kaotusvalu asemel peegeldub loost enesekindel naine, kes ei jää möödunut leinama, vaid teab, et on väärt enamat: „It was love like the ocean, I don’t wanna drown / That’s why I got out, you couldn’t hold me down.“¹

Rita Ray. Rita Ray on noor eesti blue-eyed soul’i artist, kelle looming on souli, R&B ja 1970ndate disko segu. Rita Ray on tõdenud, et teda saadab naislauljana pidev vajadus ennast tõestada: „Ma ei taha kõlada vingujana, aga naislaulja stereotüüp on üpris raske, millest välja murda. Mul seisab tänini meeles vestlus ühe meessoost muusikuga, kes ei suutnud kuidagi ära imestada, et olen enda lood ise kirjutanud.“² Nagu Yasmynil, nii on ka Rita Ray uusim singel „Love Ain’t the Same“ lahkumineku teemal ja kujutab lahkuminekust võidukana väljumist: „But now you’re / Staying alone tonight / Lookin’ to find someone / Filling the void / Trying to avoid / Of being a Freud / But your mask is off You.“³ Sellele singlile valmis Rita Rayl ka tema esimene muusikavideo, milles ta sõidab üksi tühjal maanteel kaugusse ja esineb glamuurses vintage-õhtukleidis tühjale saalile, võimendades nii pilti tugevast iseseisvast naisest.

Valge Tüdruk. Etenduskunstnik Elina Masingu muusikaline alter ego Valge Tüdruk heidab kriitilise pilgu tõsielust ära lõigatud privilegeeritud noorele. Masing on määratlenud Valget Tüdrukut kui stereotüüpi, mida nähakse targa ja võimeka tänapäeva naise asemel.⁴ Märtsis ilmus Valgel Tüdrukul uus ühiskonna valupunkte puudutav lugu „Transparency“ ja seda saadab muusikaga lahutamatus suhtes video. Masing on varem tegutsenud ka vähemusi toetavas loomeduos 5Horses koos Jaan Männi­maga, kellega jõuti 2019. aastal noortebändi konkursi poolfinaali.

Kaisa Ling Thing. Kaisa Maria Lingi ansambel Kaisa Ling Thing esitab 1920. aastatel USAs levinud vodevillibluusist ehk klassikalisest naisbluusist inspireeritud muusikat. Vodevillibluusis käsitletakse ühiskonnas valitsevat vägivalda ja ebaõiglust. Ansambli Kaisa Ling Thing laulude temaatika on läbivalt feministlik, valulikud nähtused on kõne alla võetud läbi huumori, näidates, et samad teemad on aktuaalsed ka ligi sada aastat hiljem. Ling manööverdab julgelt soorollidega, astudes lavale kord vuntside ja kõva­kübaraga, kord klassikalises naiselikus rõivastuses. See resoneerib otseselt bluusi olemusega, sest mustanahaliste naiste bluusis oli drag ehk vastassoo identiteedi jäljendamine väga levinud. Ansamblil on äsja valminud teine album pealkirjaga „Läänemure lained“.

1 See oli armastus nagu ookean, ma ei taha uppuda / Seepärast astusin välja, sa ei suutnud mind toetada.

2 Sandra Leushina, Soulitar Rita Ray hingega muusikast ja albumist „Old Love Will Rust“. – Häppening 18. XI 2019. https://anditshappening.ee/soulitar-rita-ray-hingega-muusikast-ja-albumist-old-love-will-rust/

3 Kuid täna õhtul / oled üksinda, / loodad kedagi leida, / täita tühimikku / ja püüda / mitte olla Freud, / kuid su mask ei varja sind.

4 Mariliis Mõttus, Kiirkohting: Valge tüdruk. – Müürileht 1. IV 2021. https://www.muurileht.ee/kiirkohting-valge-tudruk/