Leida Kibuvits oli 1930. aastatel meie kõige lootustandvam ja viljakam naisprosaist, romaanide ja novellikogude autor. Tema tuntuim teos on romaan “Paradiisi pärisperenaine” (1934), mille peategelase prototüübiks on üks eesti teatri kuulsamaid lavatähti Liina Reiman.
Leida Kibuvitsa temperamentne isiksus pakkus huvi ja materjali ka ajakirjandusele, teda kirjeldati kui „tumedaverelist naist, kelle silmad pilluvad tuld ja hambad välguvad naerdes“. Tammsaare leidis, et Kibuvitsa teostes peitub „jumalik säde“.
Okupatsioonide ja vangistuse tõttu ei õnnestunud Leida Kibuvitsal oma annet lõpuni teostada ja tema looming vajus vahepeal teenimatult unustusehõlma.
Näituse „Paradiisi uus perenaine“ rõhuasetus on naiskunstniku teemal. Naise õigus elada oma sisemisele kirele, pühenduda kunstile või teostada end muul viisil kerkib esile peaaegu igas Leida Kibuvitsa loos. Eelkõige küsimusena: kuidas elada õigesti?
Loomingu kõrval keskendub näitus Kibuvitsa eluloolise materjali täiendamisele. Esmakordselt on võimalik tutvuda dokumentidega Kibuvitsa arreteerimistoimikust, kuulata sõprade mälestusi kirjanikust ning vaadata mitmekülgselt andeka naise haruldaselt peent käsitööd.
 
Näitus jääb avatuks 15. novembrini 2011
Näituse kuraator ja tekstid: Maarja Vaino
Näituse kujundajad: Katre Rohumaa, Aime Unt, Liina Unt