Maalides on jälgitavad kaks valmimise etappi: esimene, läbimõeldud, konstruktiivne, autorile omases stiilis figuuride käsitlemine. Selles etapis on tähtis autorlus ja ratsionaalsus. Teine etapp on hävitav, destruktiivne, kontrollimatu. Selles osas on tähtsad transs, rituaal ja igavik. Kõik tööd on maalitud keha, juuste või vatitampoonide abil. Maalimisel on värvina kasutatud verd (selle erinevad lahuseid) ja sütt.

Nadežda Tšernobai lausub ise oma loomingu kohta:

„Miski pole oluline – ei tunded ega mõtted. Kõik on häviv ja hävitav. Ükskõik mida ma ka ei ütle, ei ütle see teile kah midagi. See jääb igavikku. Sinna, kuid selle vastu keegi ei tunne huvi… veri ja paber on lühiajalised … need on vaid hetk…miski joonistab ja maalib minu käega, minu kaudu, minu abil – see on igavik. Mida ma teen? Ma toon ohvri… miski pole tähtis, sa võid surra, võid ellu jääda. Sa oled üks hetk igavikus… tegelikkust ei ole..Sa võib proovida haarata aega kinni, kuid… aeg on sinust kiirem…sa ei saa näidata muud kui see, mis tuleb su seest…“

Nadežda Tšernobai magistritöö kaitsmine toimub 15. jaanuaril kell 14 Tartu Ülikoolis

(Retsensendid Mari Kartau ja Ki wa)

Näitus kestab 6. veebruarini.