See, mis on juhtunud viimase 200 aastaga, ei pea tingimata juhtuma igavesti. Pigem on ebatõenäoline, et tööstusrevolutsiooniga alanud kiire progress sama kiirelt jätkub. On loodusteaduslik tõsiasi, et piiratud ressursside tingimustes ei saa majandus lõpmatuseni kasvada. Seetõttu on paratamatu, et kasvul põhinev majandusmudel jõuab ükskord lõpule ja on väga võimalik, et see juhtub veel meie eluajal.
Nagu lumi, tuleb tõenäoliselt ka kasvu lõpp ootamatult. Taimi Paljak võib „Aktuaalse kaamera“ ilmateates küll lume tuleku eest hoiatada, aga ikka tuleb see paljudele autojuhtidele üllatusena, põhjustades liikluses kaose. Sarnaselt tulevad ka kliimakriisi põhjustatud järjest võimsamad tormid, üleujutused ja kuumalained ikka ja jälle üllatusena, kuigi teadlased on nende nähtuste eest juba ammu hoiatanud.
Inimesed ei muuda käitumist ainuüksi seetõttu, kui neile öeldakse, et see käitumine on halb. Suitsetajad on vägagi teadlikud oma halvast harjumusest, narkootikumide tarvitajad ja alkohoolikud samuti, kuid isegi kui nad tahaksid käitumist muuta, ei ole see nii lihtne. Mõnes mõttes on suuremal skaalal samamoodi – teinekord saadakse aru küll, et majandus ei saa lõputult kasvada, aga seni, kuni seda peetakse veel võimalikuks ja kaevu põhi ei paista, võib sealt vett ammutada nagu homset polekski.
Vanarahvas teadis, et õnnetus ei hüüa tulles, kuid ameerika teaduskirjanik David Quammen kirjutas oma raamatus „Hüpe. Zoonoosid ja järgmine üleilmne pandeemia“ juba 2012. aastal1 (eesti keeles ilmunud 2014. aastal), et järgmine globaalne pandeemia on zoonoosne, s.t jõuab meile loomadelt. Ka meie terviseamet on sellise riski teadvustanud, kui kirjutas 2018. aastal koostatud hädaolukorra riskianalüüsis2, et epideemia võivad põhjustada koroonaviirused MERS või SARS ning analüüsi tulemusena hinnati epideemia tõenäosuseks „suur“ ning tagajärgede hinnanguks „väga raske“ ehk mõlemad on viie punkti skaalal saanud neli punkti.
Ometi tuli koroonapandeemia 2020. aastal nii Eesti kui ka suurema osa maailma riikide jaoks ootamatult, kuigi kahtlemata olid analoogsed riskianalüüsid lääneriikides olemas. Pandeemiaga tulid paremini toime Ida-Aasia riigid, kuna neil oli juba analoogne kogemus varasemate sellesarnaste viiruspuhangutega. Inimene õpib kogemusest, mitte kellegi hoiatustest.
Enne Austraalias mustade luikede avastamist oli üldlevinud veendumus, et kõik luiged on valged. Nassim Nicholas Taleb on kirjeldanud musta luige teooriat kui seninägematut ootamatut muutust, mida tagantjärele oli lihtne seletada. Kuigi paljud on koroonapandeemiat nimetanud musta luige leidmise sündmuseks, ei ole Taleb ise sellega nõus.3 Taleb peab seda hoopis „valgeks luigeks“ – sündmuseks, millel on suur mõju, kuid mis on igati ootuspärane ja kooskõlas riskianalüüside ja statistikaga.
Psühholoog Carol Dweck on tuntud oma tööde poolest, kus ta käsitleb mõtteviisi ja selle mõju inimese arengule ja muutustele. Dweck eristab kahte tüüpi mõtteviisi: fikseeritud mõtteviis ja kasvumõtteviis. Fikseeritud mõtteviisiga inimesed usuvad, et nende võimed ja intelligentsus on muutumatud, samal ajal kui kasvumõtteviisiga inimesed usuvad, et nad saavad õppida ja areneda pingutuse ja kogemuste varal. Dweck selgitab, et kasvumõtteviis soodustab positiivseid muutusi, sest see julgustab riskima, õppima vigadest ja püüdlema pideva enesetäiendamise poole4.
Paradoksaalselt on enamik inimesi fikseeritud mõtteviisi küüsis, vähemalt selles osas, mis puudutab võimalikku kasvujärgset ühiskonda. Mis tahes alternatiivi tänapäeva kapitalismile ei peeta võimalikuks ja selle lõppemiseks on küll vaja musta luige sarnast sündmust. Mark Fisheri kuulsa tsitaadi järgi on meil kergem kujutleda maailma lõppu kui kapitalismi lõppu5, kuigi eks mõneti olegi kapitalismi lõpu puhul tegu ka maailma lõpuga. Me elame kapitalistliku realismi ajajärgul, kus tõelist alternatiivi ei olegi võimalik ette kujutada.
Siiski tegutseb kapitalistliku realismi tingimustes ka teistsuguseid realiste, kelle reaalsustunne põhineb loodusseadustel. Nemad saavad aru, et majandus ei saa lõpmatuseni kasvada. Selles avaldubki minu hinnangul tasaarengu ja teiste kasvujärgsete teooriate väärtus – need nimelt visioneerivad võimalikku alternatiivset tulevikku. Sellised teooriad toetuvad kasvumõtteviisile ning võivad seeläbi muuta mustad luiged valgeks, s.t teadvustada võimalikke riske.
Meenutuseks, tasaareng on poliitiline, majanduslik ja sotsiaalne liikumine, mille läbivateks joonteks on kasvupõhise elukorralduse tugev kriitika ning demokraatlikult jätkusuutlike alternatiivide arendamine. Majanduskasvust loobumisel areng tingimata ei peatu ega vähene heaolu. Majanduskasvu asemel saab esikohale seada vaimse kasvu: alati võib tegeleda hobidega, lugeda rohkem raamatuid ja saavutada sügavam suhe lähedaste, sõprade ja loodusega. Kuigi paljud naeruvääristavad tasaarengut kui naiivset või ebarealistlikku, ei ole see ometi naiivsem kui idee lõputust majanduskasvust piiratud ressurssidega planeedil.
Puhtalt idee tasandil terendab tasaarengu lootuskiir neile, kelle arvates on praegu asjad juba väga halvasti. Tasaarengu idee pakub omamoodi praktilise käitumisjuhise, mida teha kapitalismi lõpu (maailmalõpu) musta luige tuleku korral. Põhimõtted nagu tööaja, tarbimise ja tootmise vähendamine, kohalik toiduainetootmine, isetegemine ja asjade parandamine ning senisest laialdasem ühiselt tegutsemine aitaksid kaasa ökoloogilise jätkusuutlikkuse saavutamisele, kuid suurendaksid valmisolekut ka mis tahes kriisiks.
Rooma Klubi prognoosi „Kasvu piirid“ vanaviisi jätkamise maailmamudel BAU2 (business as usual) on siiani küllalt täpselt paika pidanud. Selle järgi peatub 2030. aasta paiku senine ülemaailmne heaolu kasv ja 2040. aasta paiku saabub kollaps6. Seega võiks tegemist olla pigem valge luigega. Mida rohkem ühiskonnaliikmeid seda riski teadvustab ja selle nimel tegutseb, seda paremad šansid on meil paratamatu kollaps üle elada.
1 David Quammen, Spillover: animal infections and the next human pandemic. New York, W. W. Norton & Co, 2012.
2 Terviseamet. Tervishoiusündmuse riskianalüüs 2018. Vaadatud 10. VI 2024. https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Tervishoid/tervishoiusundmuse_riskianaluus.pdf
3 Taleb says ‘White Swan’ Coronavirus Pandemic Was Preventable (31. III 2020). Bloomberg. Vaadatud 10. VI 2024. https://www.bloomberg.com/news/videos/2020-03-31/nassim-taleb-says-white-swan-coronavirus-pandemic-was-preventable-video
4 Carol. S. Dweck, Mindset: The new psychology of success. Random House 2006.
5 Mark, Fisher, Kapitalistlik realism. EKA.
6 Gaya Herrington, The Limits to Growth Model: Still prescient 50 years later. https://www.clubofrome.org/wp-content/uploads/2022/05/Earth4All_Deep_Dive_Herrington.pdf