Arvo Volmer saab endale Itaalia orkestri
Täpsustamata andmeil polnud Arvo Volmer varem Itaalias või Itaalia orkestrit juhatanud – enne kui hooaja 2012/13 avamisel dirigeeris ta menukalt Bolzano ja Trento ühist Haydni Orkestrit (Orchestra Haydn di Bolzano e Trento), andes seejärel sama kava Gustav Mahleriga seotud Itaalia alpilinnakeses Toblachis (it Dobbiaco). Sel aastal dirigeeris ta Haydni Orkestrit veelkord 21. ja 22. jaanuaril (kavas Beethoven, Elgar, Tšaikovski), mis võiski saada otsustavaks ettepanekule kutsuda ta orkestri peadirigendiks. 1960. a asutatud orkester on mänginud paljudel mainekatel festivalidel Itaalias ja kaugemal, seda on dirigeerinud ka Claudio Abbado, Riccardo Muti jmt, 2003–2014 on peadirigendiks olnud austria maestro Gustav Kuhn.
Arvo Volmeri uus amet Itaalias algab 1. IX 2014, lepinguga kolmeks aastaks. Haydni Orkestriga on plaanis 14. IX taas kontsert Toblachis Gustav Mahleri saalis Lõuna-Tirooli festivalil Raveli ja Mussorgski kavaga. Oktoobris tehakse mõlemas kodulinnas hooaja alguseks Beethoveni IX sümfoonia ettekanne, mängitakse Roveretos restaureeritud Teatro Zandonai avamisel. Järgmisel kevadel viib Volmer orkestri kontsertidele Milanosse. Uut hooaega ning oma plaane orkestriga tutvustas Volmer äsjasel pressikonverentsil Bolzanos 15. aprillil. Olnud 2004–2014 Austraalias Adelaide’i SO peadirigent, jätkab ta seal sügisest lepingulise peakülalisdirigendina.
Kristjan Järvi ja Kristjan Randalu esinevad koos Londonis
See on kontsert London Symphony Orchestraga, kus on vähemalt kolm eesti märki ja mis oli planeeritud eilsele Kristjan Järvi juhatusel kuulsa Barbican Halli suures saalis. Kava kandis eksootilist pealkirja „Nähtamatute dervišite tants” („Dance of Invisible Dervishes”), selle esipooles mängis LSO kaks teost Arvo Pärdilt, need olid „Fratres” (1991) ja III sümfoonia. Koos ühega maailma viiest paremast orkestrist esineb seekord Eesti dirigendi juhatusel tuneeslase Dhafer Youssefi kvintett, kus klaveril teeb kaasa Kristjan Randalu, ansamblis veel Eivind Aarset (kitarr), Phil Donkin (bass) ja Ferenc Nemeth (trummid). Dhafer Youssef toob kuulajatele Briti esiettekandes välja mitmed osad orkestriseades oma viimaselt heliplaadilt „Lindude reekviem” („Birds Requiem”). Piletid maksavad 10–37 naela. Randalul on kvintetiga sel kuul veel teisigi esinemisi.
Klaverifestival Peterburis
15. – 20. aprillil leidis Peterburi Maria Teatri kontserdisaalis aset rahvusvaheline pianistide festival („Contemporary Piano Faces”), kuhu korraldajad olid kutsunud võimalikult omanäolisi, aga juba rahvusvahelist tunnustust leidnud kunstnikke eri põlv- ja koolkondadest. Toimus nii sooloõhtuid kui ka esinemisi koos Maria Teatri Sümfooniaorkestriga Valeri Gergijevi juhatusel, kes on üks ettevõtmise algatajaid. Valituid-kutsutuid oli kokku üksteist, märgin vaid nende päritolumaa: Christian Blackshaw (UK, 1949), Goran Filipec (Horvaatia, 1981), Ohad Ben-Ari (Iisrael), Deniss Matsujev (Venemaa, 1975), Vladimir Milošević (Serbia), Eric Ferrand-N’Kaoua (Prantsusmaa, 1963), Nikita Abrosimov (Venemaa, 1988), Ignasi Cambra (Kataloonia, 1989), Sangwon Kim (Lõuna-Korea), Edisher Savitski (Gruusia/USA) ja Vahtang Kodanašvili (Gruusia).
Ooperite maailmaesiettekandeid aasta algusest
Operabase’i andmeil toimub jaanuarist aprilli lõpuni maailma lavadel u 40 uusooperi esiettekannet, millest 26 on langenud märtsi- ja aprillikuusse. Andmed peaksid olema üsna usaldatavad, sest nt hooaja esipoolelt on nimistus kenasti sees ka Tõnu Kõrvitsa „Liblikas” ja Tauno Aintsi „Rehepapp”. Sel hooajapoolel pole meil uusteoseid, nii nagu Leeduski, lätlastel tuli märtsis välja aga Kristaps Pētersonsi „maleooper”. Tekitab üllatust, et Itaalias on pidevalt uusooperi poolel küllalt vaikne. Muidugi on neil oma klassikat nautida piisavalt, ja kui väidetakse, et Itaalias kirjutatakse ka praegu palju oopereid, siis võib-olla amatööride poolt lauasahtlisse … Ja meelsasti toovad sealsed heliloojad oma tükid hoopiski Saksamaale või mujale.
Operabase annab oma ülevaate kogu käesolevast hooajast 524 helilooja, 826 lavateose ja neist 106 maailmaesilavastusega. Esimese kolmandikaasta esietendustest langeb enam kui veerand Saksamaale, kus on leidnud oma teosele paiga ka mitmed teiste maade heliloojad.
Jaanuarikuu kuuest uudisest vääriksid meenutamist prantslase Fabrice Bolloni kogupereooper „Oscar ja Daam roosas” (Eric-Emmanuel Schmitti romaani j) Freiburgis; Atle Halstenseni ooper noortele „Kõik minu perekonnast” Bergenis; ka Wilfried Hilleril on kogupereooper R. L. Stevensoni muinasjutu järgi „Pudelikuradike” („Der Flaschengeist”) Münchenis ning belglaselt Kurt Bikkembergsilt esietendus A. Tšehhovi näidendite põhjal venekeelse libretoga „Viimane pidu” komödiantidele kooriga Prantsusmaal Nantes’is. Jaanuaris olid veel nimeka ameeriklase Charles Wuorineni uusooperi „Brokebacki mägi” („Brokeback Mountain”) 8 etendust (28. I – 11. II) Madridi Kuninglikus Teatris Gerard Mortier’ tellimusena, dirigendiks Titus Engel ja lavastajaks Ivo van Hove. Ooper põhineb ameeriklanna Annie Proulxi jutustusel (1997) tema enda libretol, sellest sai ka pühendus küll ooperi tellinud, aga seda lavastada mitte saanud ja esietendusel raskelt haigena viibinud Madridi teatri endisele juhile, märtsis lahkunud Gerard Mortier’le. Autorid on saanud rohket tunnustust hea libreto ja suurepärase orkestratsiooni eest.
Veebruar. Oliver Augsti „aktsioon kõnekoorile ja neljale solistile” „Tuhande tule linn” („Stadt der 1000 Feuer”, Bruno Schönlanki ainel) Gelsenkirchenis; Šveitsi helilooja Christian Henkingi „Figaro” Bieli Linnateatris (igal kuul juunini paar õhtut, tänagi etendus Bielis, tuuril ka mujal Šveitsis), dirigendiks nimekas Jürg Henneberger, mitmete „Figaro pulmast” pärit tegelaste, eeskätt noore Figaro ja Beaumarchais’ kaksikosaga, vt www.youtube.com/watch?v=Br39Ofu-gek; koguni 16 veebruarietendust Hamburgi Riigiooperilt (USA dir Benjamin Gordon) Samuel Hogarthi muinasjutulisest lasteooperist „Kääbusnina, meisterkokk” („Zwerg Nase, der Meisterkoch”, Wilhelm Hauffi j); Linzi Muusikateatris tuli lavale Salzburgi Ülikooli õppejõu Ernst Ludwig Leitneri neljas ooper peategelase nimega „Fadinger” („Kübarategijate revolutsioon”, „Fadinger oder die Revolution der Hutmacher”, 1626. a talupoegade ülestõusust), juunini 12 etendust, ka eile, Bruckneri Orkestri ees dirigeerib Dennis Russell Davies; Brüsselis La Monnaie’s teatri tellimusteosena autori juhatusel mitmekülgse inglise muusiku Howard Moody „Sindbad” („Teekond läbi elavate leekide”), nimiosas Ivan Ludlow, Sheherazade osas Hendrickje Van Kerckhove; Iisraeli helilooja Lior Navok on ooperi „Ja rongid käisid pidevalt” („And the Trains Kept Coming”) helilooja, kelle tükk tuli esmalavastusele Nürnbergis – see on dokumentaalne lugu holokausti ohvritest, ellujäänutest ning liitlasvägedest Teise maailmasõja lõpul, esitati koos Händeli „Juudas Makkabeusega”; Nigeeria juurtega tuntud ja hinnatud ameeriklanna Nkeiru Okoye ooper „Harriet Tubman” (HT eluaastad 1820?–1913) legendaarsest orjuse vastu võitlejast helilooja libretol: esietendus ja veel kolm õhtut New Yorgis Irondale Center’s American Opera Projects sarjas, muusikajuhiks Neeme Järvi omaaegne assistent Detroitis Leslie B. Dunner.
Märts. Viis etendust pakkus Stuttgardi Ooperimaja Mark Andre kuue tegelasega kammerlikust meditatiivsest ooperist „neljas situatsioonis” „Wunderzaichen”, mida dirigeeris kuulus Sylvain Cambreling. Tüki sisutelg algab Johannese reisiplaaniga Iisraeli, maale, mille keelt ta oli juba aastaid õppinud … Siemensi auhinna laureaat Mark Andre (sünd 1964 Pariisis kui Marc André) elab Berliinis, aga õpetab Frankfurdis ja Strasbour’is.
*Lyoni lavamuusikabiennaalil tuli 14. III välja Rol
and Auzet’ multimeediaooper „Steve V” („King Different”), kus viis sajandit vana lugu Henry Vst on pandud USA leiutaja Steve Jobsi biograafiasse …
*Brüsseli kuninglikus teatris La Monnaie tuli lavale Philippe Boesmans’i kuues ooper „Maailmas” („Au monde”). Lavastuse tegi Joël Pommerat, ooperi libreto põhineb tema näidendil, dirigeeris Patrick Davin.
*Aldeburghi festivali suurde programmi oli noortelt heliloojatelt tellitud kaks lühiooperit, mis tulid lavale koostöös ansambliga Chroma 14. III Snape’i Britteni Stuudios: Elspeth Brooke’i „Tellimustöö” („The Commission”) ja Francisco Coll’i „Kafka kohvik” („Café Kafka”), esimese tüki kirjanduslikuks aluseks on Iiri-USA literaadi Michael Donaghy poeem, teine ooper on kogenud Meredith Oakesi libretol Kafka tekstidest (Tütarlapse osas Suzanne Shakespeare), dirigeeris Richard Baker, etendused ka Leedsis ja Londonis Linbury Studio laval.
*Ka näide itaalia nüüdisooperist: Rovigo Teatro Sociales esietendus 20. III Paolo Furlani „Vee lapsed” („Bambini acquatici”) Patrick Lynchi libretol (aluseks Charles Kingsley teos a-st 1863).
*USAs kõrgelt hinnatud vokaalkomponist Ricky Ian Gordon (sünd 1956) tuli Houstoni Grand Operas välja oma üheksanda lavalooga „Puusärk Egiptuses” („A Coffin in Egypt”, Horton Foote’i näidendi aineil): kammerooperis meenutab oma elu 90aastane vanaproua – peaosas Myrtle Bledsoe’na kuulus Frederica von Stade(!), etendused praegu Beverly Hillsis ja juunis veel Philadelphia Ooperis.
*Oma hiljutiste „Taskusümfooniatega” Kristjan Järvi kaudu meilegi tuttava Sven Helbigi ooper „Maailmakärast” („Vom Lärm der Welt”) tuli 28. III lavale Weimari Rahvusteatris (dir Stefan Solyom, libr Christian Lehnert, 8 etendust maikuu lõpuni): see on ooper Thomas Müntzerist (osalisteks ka Martin Luther, Rosa Luxemburg jmt), millega teater koos Helbigi ja Lehnertiga alustasid rahvusteatri viieaastast suurprojekti nimetuse all „Existenz – Resistenz“” Saksamaa elus ajalooliselt tähtpäevalise 2018. aastani.
*Koguni kümnel õhtul jõudis märtsis lavale Odense ooperiteatris taanlase Niels Marthinseni kammerlik „Doktor Jekylli advokaat” 2 vaatuses, taas ooper R. L. Stevensoni ainel („Dr Jekyll ja Mr Hyde”) Eva Littaueri libretol.
*Uudisooper (ooper-loeng) Euroopa kultuuripealinna Riia üritusena Lätist: Kristaps Pētersonsi (sünd 1982) „Mihhail ja Mihhail mängivad malet” (dir Ainārs Rubiķis, vene k libr Sergei Timofejev) Läti Rahvusooperi uues saalis Riias – see on lugu 1960. a toimunud malematšist Mihhail Tali ja Mihhail Botvinniku vahel, kus kõik 8 solisti on malendite nimedega. Juunis näeb tükki veel Riia ooperifestivalil.
*Berliini Riigiooperi mängukavas Schilleri Teatris võis viiel õhtul näha „väikest Wagneri-etendust” „Reini kuld”, mille autoriks on lavastaja Nicolas Stemann ja mis põhineb Elfriede Jelineki Wagneri-essee ainel, dirigeeris Markus Poschner, laval Wagneri ooperist pärit tegelastena vaid viis solisti.
*Islandi uusooper „Ragnheiður” on ooper sellenimelisest piiskopitütrest, kelle lugu leidis aset 1661. aastal. Heliloojaks Gunnar Þórðarson, /Thordarson/ mängis Islandi SO Petri Sakari juhatusel. See oli üldse esimene ooperiteos, mis kanti ette Reykjavíki uues kontserdimajas ‘Harpa’.
Aprill. 3. IV esietendus Londoni Kuningliku Ooperi väikesel laval, Linbury Studio teatris Berliinis elava briti autori Luke Bedfordi (sünd 1978) „Läbi tema hammaste” („Through His Teeth”), kokku nelja õhtut juhatas kammerorkestri Chroma ees sageli Ensemble Moderni dirigeeriv nimekas Sian Edwards. Kas pole see läbi aastate parim briti ooper, küsib põhjendatult kriitik. Loo konflikt on inspireeritud Goethe „Faustist” …
*Norralasel Gisle Kverndokkil, seni kahe ooperi ja kolme populaarse muusikali autoril, oli 5. IV kammerooperi esietendus Kristiansandis. See on romantiline ooper „Lihavõtted” („Påske”, A. Strindbergi näidendi ainel, libr ja lavastaja Aksel-Otto Bull), Trondheimi SO ees Magnus Loddgard.
*Koguni 34 etendusega kuni juunikuuni esietendus Hamburgis Allee teatris 9. IV Hamburgi Kammerteatri lavastusena USA helilooja ja kirjamehe, Saksamaal elava Fredric Krolli 4-vaatuseline ooper „Sarlakpunane kirjatäht” („Der scharlachrote Buchstabe”, Nathaniel Hawthorne’i tuntud romaani „The Scarlet Letter” järgi). Sisu aluseks on sündmused Uus-Inglismaal 1642–1649, libreto on tõlgitud ja tüki on kammeransamblile seadnud ooperi dirigent Fabian Dobler. Kuulus Michael Bogdanov on lavastaja.
*15. – 22. IV oli neli õhtut Toulouse’is Capitole’i teatris laval Lyoni konservatooriumi värske professori Philippe Hureli „Savist tuvid” („Les Pigeons d’argile”) Tanguy Vieli libretol. Uusooperit dirigeeris Tito Ceccherini. Etendus kolmes osas proloogiga on lugu Patty Hearsti röövimisest 1974. a USAs.
Aprilli viimane nädal on eriti sündmusrikas.
*Eile esietendus Bologna Teatro Comunales Andrea Molino ooper, helilooja on dirigendiks, kammerlikus teoses on vaid kaks solisti koos kooriga, see on koostöö Antwerpeniga, multimeediatüki pealkiri on „Siin, ei tea miks” („qui non c’è perché”) ja see räägib humanismi konkfliktist kuni Auschwitzini. Loo kontseptsioon valmis koostöös Giorgio Van Strateniga.
*Täna esietendub kuulsa Schwetzingeni festivali avamiseks Rokokooteatris nimeka austria helilooja, ka omaaegse džässipianisti Bernhard Langi ooper „Ringtants” („Der Reigen”) Viini lavastaja ja kirjaniku Michael Sturmingeri libretol. Tüki on lavastanud tuntud George Delnon, dirigeerib Rolf Gupta. Lang oli viimati sügisel Luzerni festivali külalisdotsent kompositsiooni alal.
*Mitmekülgne Austria muusik, dirigent ja suurte kuulsuste produtsent, horvaadi ja ungari juurtega Christian Kolonovits, kelle „Antonia ja nõiavõsu” on praegu ka Viini Volksoperi laval, kirjutas tellimusena Hispaaniasse Bilbaosse ooperi „Kohtunik” („El Juez“ ehk „Kadunud lapsed”). Emilio Sagi lavastuse dirigent on David Giménez Carreras, peaosa laulab tema kuulus onu José Carreras (Kolonovits on ka tema produtsent). Kaheksa solistiga Angelika Messneri libretol loodud ooperit saab näha ka augustis Tirooli festivalil. Esietendus Arriaga teatris on homme.
*Homme on kahe kammerooperi esietendused ka Varssavis Suure Teatri kammersaalis. Teatri tellimusena on esimeseks vaatuseks Sławomir Wojciechowski „Võit päikese üle” („Zwycięstwo nad słońcem”, Martin Cecko libreto) ja teiseks Marcin Stańczyki „Solarize” kooriga (libretist Andrzej Szpindler). Mõlema ooperi lavastaja on Krzysztof Garbaczewski ja dirigent Marta Kluczyńska, kes töötab koosseisulisena Suures Teatris.
*Kõike ei saa ka Operabase’ist siiski uskuda: homseks on seal esietendusena kirjas, aga lükkub tegelikult aasta võrra edasi Saksamaal Gelsenkirchenis serblanna Isidora Žebeljani ooper „Simon, väljavalitu” („Simon das Findelkind”, planeeritud kokku kuue etendusega. Peadirigent Valtteri Rauhalammi peaks juhatama). Ooperi aluseks on serbia rahvamuinasjutt ja Thomas Manni „Valitu”. Isidora Žebeljani eluloost selgub aga, et „Simon, väljavalitu” oli esietendusel juba 2009. aastal samas Gelsenkircheni tellimusena, ja tuleb nüüd seal uuesti mängukavva 2015. a algul. Ei tohiks unustada, et Isidora esimese ooperi „Zora D” maailmaesiettekandeil Amsterdamis ja Viini Kammerooperis osales nimitegelasena tollal Amsterdamis end täiendanud Aile Asszonyi. „Zora D” on laval olnud juba viies riigis.
*Aga päris kindel on tänane esietendus Bordeaux’ Suures Teatris, saksofoniheliloojana tuntud Christian Lauba „Liivade kiri” („La Lettre des sables”), kuni 30. aprillini neli õhtut, koostöös Monte Carlo kevadfestivaliga. Ka see on kammerlik, viie tegelasega tükk Daniel Mesguichi libretol ja tema lavastuses, dirigeerib Jean-Michaël Lavoie. Avaõhtule on eelnenud kaks tutvustavat üritust.
Operabase annab oma ülevaate kogu käesolevast hooajast 524 helilooja
, 826 lavateose ja neist 106 maailmaesilavastusega. Üldpildis on sel hooajal mängitavamad Rossini 13 ooperi 33 lavastusega ning Verdi 9 ooperi ja 25 lavastusega, üllatav on Rimski-Korsakovi menu 9 ooperi ja 21 lavastusega – kuigi siin annavad tooni vene teatrid, on veel lavastused ka Bergenis, Luzernis, Rheinsbergis, Barcelonas ja Kiievis. Eelmise sajandipoole ooperist on kogu hooajal jätkuvalt mängitavam Benjamin Britten 5 ooperi ja 19 lavastusega. Nende kõigi ees kõrgub uhkelt Händel 19 teose lava- või kontsertversioonidega.
Eesti muusikat ja muusikuid maailmalavadelt, aprill
1. ja 3. IV Tanel Joametsa viimased kontserdid Holmskis ja Poronaiskis 17 kontserdilisel, 6. märtsil alanud muusikareisil Venemaal.
1., 3. ja 6. IV laulis Kai Rüütel viimased etendused Antwerpeni Linnateatris Sonetka osa Šostakovitši „Mtsenski maakonna leedi Macbethi” uuslavastuses, dirigeeris Dmitri Jurovski.
2.-3. IV esines Paavo Järvi Orchestre de Paris’ga Salle Pleyelis: Weberni „Langsamer Satz”, Beethoveni I klaverikontsert (sol Radu Lupu) ning Mahleri IV sümfoonia, kus solistiks oli rootsi metsosopran Katija Dragojevic.
2. – 25. IV Kristiina Poska etendused Berliini Koomilises Ooperis: 2. IV T. Akyori ooper „Ali Baba ja 40 röövlit”; 3., 13., 17., 21. ja 25. IV Mozarti „Võluflööt” (Suzanne Andrade ja Barrie Kosky lavastus).
3. IV Neeme Järvi kontsert Türgis Bilkenti SO ees Ankara Bilkenti kontserdihallis, kavas Rahmaninovi II klaverikontsert, solistiks Gülsin Onay, ning Tšaikovski süit „Luikede järv”.
3. IV juhatas Kristjan Järvi Prantsuse Rahvusorkestrit, kontserdil Pariisi Châtelet’ teatris oli kavas Arvo Pärdi „Fratres”, Griegi klaverikontsert (sol Valentina Lissitsja) ja muusikat „Peer Gyntist” ning C. Nielseni „Aladdini süit”.
3. IV oli Šveitsi ringhäälingus SRF eetris salvestus Anu Tali kontserdist 4. III Zürichi Kammerorkestriga Tonhalles, kus ettekandele tuli Arvo Pärdi IV sümfoonia ja kavas oli ka Tõnu Kõrvitsa „Thule eleegiad”.
3.-4. IV Olari Eltsi kontserdid Šoti Kammerorkestriga Edinburghi Queen’s Hallis ja Glasgow City Hallsis: V. Silvestrovi „The Messenger”, Mozarti 40. sümfoonia g-moll ja tema „Missa” c-moll KV 427, solistideks Elizabeth Watts ja Ruby Hughes, Andrew Staples ning Stephan Loges, kaastegev oli SCO koor.
3. – 5. IV Kristi Mühling, Arete Teemets ja Aare Tammesalu esinesid Iirimaal: 3. IV Corki Vision Centre’is Lennart Meri ja Loit Jõekalda näitustel eesti rahvamuusika ja Mart Saarega, 4. IV Dublinis eesti ja iiri rahvamuusikaga ning 5. IV Dublini St Audoeni kirikus, kus kavas olid M. Härma, C. Kreegi, M. Saare, K. Raidi, Ester Mägi, A. Pärdi, T. Kõrvitsa, Malle Maltise ja Helena Tulve teosed.
4. IV oli Helsingi Savoy teatris kontsertettekandel A. Piazzolla tango-ooper „Maria de Buenos Aires”, milles nimiosalist laulis Angelika Klas, Lohja linnaorkestrit dirigeeris Iikka Kotaja.
4.-5. IV kõlasid Rootsis Örebro Ülikoolis flöödimuusika festivalil kaks Mirjam Tally teost: 4. IV „New Moon Morning”, mille esitas Flöödikvartett 40f, ja 5. IV „Veetilgas sätendab veel möödundaastane päike”, esitajaks Anna Svendottir.
4., 5. ja 9. IV Arvo Volmeri kontserdid Austraalias Adelaide’i SO ees Adelaide’i Town Hallis. 4. ja 5. IV olid Adelaide’i tšellofestivalil kavas Rossini avamäng „Wilhelm Tell”, Lynn Harrelli esituses Lutosławski tšellokontsert ning Brahmsi II sümfoonia. 9. IV kõlas samas kava „Russian Dreams”: Tšaikovski Polonees „Jevgeni Oneginist” ja sissejuhatus ooperile „Padaemand”, Rimski-Korsakovi „Fantaasia kahele vene teemale” ning Tšaikovski I sümfoonia.
4. – 24. IV juhatas Mihkel Kütson Krefeldi ja Mönchengladbachi teatri ooperietendusi: 4. IV Krefeldis Massenet’ „Manon”, 6., 17., 19. ja 24. IV Mönchengladbachis Tšaikovski „Mazepa”.
4., 23. ja 25. IV on Koit Soasepp Colline’i osas Soome Rahvusooperi laval Puccini ooperi „Boheem” uuslavastuses, dirigent on Michael Güttler.
4., 20. ja 30. IV laulab Priit Volmer Bonni Ooperi solistina Kuninga osa Verdi „Aida” uuslavastuses (dir Will Humburg või Stefan Blunier), veebruaris esietendunud lavastuse on teinud Dietrich W. Hilsdorf, nimiosas Yannick-Muriel Noah.
4. – 6. IV Kalev Kuljuse esinemised Saksamaal: 4. ja 5. IV Ensemble Blumina koosseisus (K. Kuljus, Elisaveta Blumina klaveril, Mathias Baier fagotil) Stades ja Rostocki Villa Papendorfis: triod A. Previnilt, J. Françaix’lt ja F. Poulencilt, Schumanni „Fantaasiapalad” op. 73 ja E. Bozza „Fantaasia-pastoraal” oboele ja klaverile. 6. IV astus Kuljus Flensburgi Linnateatris üles Schleswig-Holsteini SOga, soleerides Mozarti oboekontserdis C-duur KV 314, dirigeeris Peter Sommerer.
5. IV laulis Lauri Vasar viimase, kaheksanda etenduse Hamburgi Riigiooperis Janáčeki „Reinuvader rebase” uuslavastuses. Ta esines ühes peaosas, Metsniku rollis, Metsnikuprouana oli laval Renate Spingler, Rebase osas Koreast pärit koloratuursopran, Hamburgi Kammersängerin Hellen Kwon. Uuslavastuse oli teinud Johannes Erath, muusikajuht ja dirigent USA maestro Lawrence Foster, mängisid Hamburgi Filharmoonikud, laulis Hamburgi Riigiooperi koor.
5. ja 24. IV esitas Hando Nahkur soolokava USAs Dallases Caruth Auditoriumis.
6. IV esinesid ETV tütarlastekoor Aarne Saluveeri juhatusel ja Villu Veski Londonis Soutbank Centre’i koorifestivalil Queen Elizabeth Hallis, kavas oli Ola Onabule ja Villu Veski loomingut, samuti Eesti kooriklassikat.
8. IV esines Klaaspärlimäng Sinfonietta Leedus Klaipėda muusikakevadel Andres Mustoneni dirigeerimisel: Galina Grigorjeva „Tsaarinna Jevdokia nunnaks pühitsemise laul”, Peeter Vähi kitarrikontsert „Antarctic Concerto”, solistiks Rémi Boucher, Mozarti divertisment D-duur KV 136 ning Haydni 60. sümfoonia.
8. IV juhatas Mikk Murdvee Helsingi Musiikkitalo lastenädalal Linnaorkestri projektina lastemuusikaorkestrit „Ammuu!”.
8. ja 10. IV esines Krefeldi ja Mönchengladbachi Teatri sümfooniaorkester Niederrheinische Sinfoniker oma peadirigendi Mihkel Kütsoni käe all Krefeldi Rahukirikus ja Rheydti Evangeelses peakirikus koos orkestri kontsertkooriga, kavas J. D. Zelenka „Miserere”, Pergolesi „Stabat Mater” ja J. A. Hasse „Miserere”.
8. – 13. IV tegid Maria Valdmaa ja Endrik Üksvärav kaasa Madalmaade Kammerkoori kannatusaja kontsertidel kavas „Penance and Complaint”, viis kontserti Arnhemis, Leeuwardenis, Utrechtis, Haagis ning Amsterdami Muziekgebouw’s. Juhatas Peter Dijkstra.
9. IV Inglismaal Manchesteris korraldatud programmis „Metanast: Underland” etendati Ülo Pikkovi-Mirjam Tally filmi „The End”.
9. IV tuli Bostonis Jordan Hallis USA esiettekandele Jonas Tarmi kammerorkestriteos „Pealkirjud: kontsert keelpillidele” (2013), mängis New Englandi konservatooriumi orkester, juhatas Paul Biss. Jonas Tarm jätkab praegu õpinguid samas konservatooriumis.
10. IV andis Mari Poll soolokontserdi Londonis St. John’s Smith Square’i kontserdisaalis, kavas Prokofjevi „Viis meloodiat” op. 35, Enescu II sonaat viiulile ja klaverile ning Ysaÿe „Poème élégiaque”, klaveripartneriks oli Jennifer Hughes.
10. – 17. IV Kristjan Randalu kuus kontserti Dhafer Youssefi kvarteti (kvinteti) koosseisus: 10. IV mängiti Bukarestis Rumeenia raadio saalis kvartetiga, ansamblis veel Phil Donkin (kontrabass) ja Ferenc Nemeth (löökpillid); 12. IV esineti Šveitsis 33. Cully jazzifestivalil, 13. IV samuti Šveitsis Zürichi kontsertlokaalis Moods; 15. IV ühines kvartetiga kitarrist Eivind Aarset, mängiti Prantsusmaal Bordeaux’s keskuses Le Rocher de Palmer. 16. ja 17. IV esineti kvintetina Hollandis Rotterdamis keskuses Lantaren Venster ning Amsterdamis džässi- ja improvisatsioonilise muusika keskuses Bimhuis.
11. IV tõi prantsuse pianist Nicolas Horvath Pariisis Tōkyō palees oma suurprogrammis „Glass World” esiettekandele kahe eesti helilooja Philip G
lassile pühendatud palad: Liis Viira „Glazzolla & Glaert” ja Mihkel Keremi „Prelüüdi”.
11. IV valiti Anne Erm USA välisministeeriumi muusikaprofessionaalide ühenduse International Visitor Leadership Program’i aprillikuuu persooniks (Jazz Appreciation Month in United States) 25aastase „Jazzkaare” programmi puhul.
11.-12. IV Kristjan Järvi kontserdid Šoti Kuningliku Rahvusorkestriga Edinburghi Usher Hallis ja Glasgow Kuninglikus kontserdimajas. Mõlemal õhtul olid kõrvuti Arvo Pärt ja Ravi Shankar: Pärdi „Fratres” ja tema III sümfoonia ning Ravi Shankari II sitarikontsert „Raga-Mala”, solistiks Anoushka Shankar.
12. IV dirigeeris Neeme Järvi Singapuri SOd Esplanade’i kontserdihallis: Prokofjevi I sümfoonia, Rahmaninovi I klaverikontsert (sol Boris Giltburg), Kreisleri/Rahmaninovi „Armurõõm”, Mendelssohni IV sümfoonia.
12. ja 26. IV USAs Colorado SO liikmetest koosnev Ainomäe Ensemble Silver Ainomäe juhtimisel andis taas kaks kontserti erineva kavaga: 12. IV mängiti Highlands Ranch High School Auditoriumis Mozarti klarnetikvintetti ja Brahmsi I sekstett ning 26. IV esinetakse kunstiühingu Englewood Arts kontserdimajas Hampden Hallis, kus kavas on Schuberti „Oktett”.
13., 19. ja 21. IV Hendrik Vestmann dirigeeris Bonni Ooperi juhina Mozarti „Võluflöödi” etendusi, lavastuse on teinud Jürgen Rose.
16. IV esines Paavo Järvi Bremeni Deutsche Kammerphilharmonie’ga Hamburgi Laeiszhalles, kavas Brahmsi „Traagiline avamäng”, Mozarti 23. klaverikontsert, solistiks Fazıl Say, ja Brahmsi IV sümfoonia.
18. IV sai Arete Teemets Pariisi rahvusvahelisel konkursil „Flame” enam kui poolesaja laulja seas I preemia klassikalise laulu kategoorias.
18. IV anti Eri Klasile Moskva Suures Teatris üle Venemaa Teatritegelaste Liidu auhind „Kuldne mask”.
18.-19. IV Neeme Järvi kontserdid Tōkyōs NHK Sümfooniaorkestriga NHK Hallis: Griegi „Peer Gynti” 1. süit, Svendseni II sümfoonia ja Sibeliuse II sümfoonia. 23. ja 24. aprillil juhatas Järvi sama orkestrit Tōkyō Suntory Hallis, kavas R. Strauss – „Pidulik prelüüd” op. 61, „Pidulik muusika Jaapani keisririigi rajamise 2600. aastapäevaks” op. 84 ja „Joosepi legend” op. 63.
19. IV tuli Belgias Genti fagotifestivalil esiettekandele Tõnu Kõrvitsa teos soolofagotile „Üksindused”, mängis Bram van Sambeek.
20. IV esines Külli Tomingas Pergolesi „Stabat Materi” solistina Itaalias Sirmione Santa Maria della Nevie kirikus, mängis Orchestra da Camera Aloisiana, juhatas Chiara Romanò Baccolo.
20. ja 24. IV astus Kristjan Randalu 20. IV üles Baden-Württembergi džässiansambli koosseisus Stuttgardis festivalil „Internationale Theaterhaus Jazztage”, ansamblis veel Peter Lehel, Thomas Siffling, Axel Kühn, Bodek Janke; 24. IV mängis ta taas Dhafer Youssefi kvinteti koosseisus, kui koos London Symphony Orchestraga esineti Kristjan Järvi (vt K. Järvi 24. IV) juhatusel Londonis Barbican Hallis.
20. ja 30. IV Juhan Tralla etendused Mannheimi Rahvusteatris: 20. IV peaosalise Mõškinina Weinbergi ooperis „Idioot” (dir Thomas Sanderling) ning 30. IV Printsi osas Porokofjevi „Armastuses 3 apelsini vastu” (dir Dan Ettinger). Tema repertuaarist on sel kuul laval veel Verdi „Falstaff” ja „Stiffelio”, Mozarti „Võluflööt” ning Puccini „Tütarlaps kuldsest läänest”.
22. – 26. IV kammerkoor Voces Musicales Risto Joosti juhatusel on valitud 12 koori hulka Londonis St. John’s Smith Square’i kirikus toimuval rahvusvahelisel a cappella kooride konkursil, nende ettelaulmine finaalis oli planeeritud 24. aprillile. Eesti koori kavas on Palestrina, Byrd, Gibbons, Purcell, samuti S.-D. Sandström, F. Martin, Tormis ja Pärt, Tavener ja MacMillan. Konkursi žürii esimeheks on Peter Phillips, liikmete hulgas ka Emma Kirkby. Veel antakse kontsert 25. IV St. Mary-at-Hilli kirikus.
23. ja 24. IV mängis Soomes Lappeenranna linnaorkestri kammersarjas orkestri ansambel Taipalsaare ja Nuijamaa kirikutes Jaan Räätsa „Nonetti”.
23. – 25. IV Paavo Järvi ja Orchestre de Paris’ kontserdid, 23. ja 24. IV Pariisis Salle Pleyelis ning 25. IV Toulouse’is, kus kontserdipaigaks on Halle aux Grains, kavas kolmel õhtul Brahms: „Akadeemiline piduavamäng”, I klaverikontsert (solistiks Nicholas Angelich) ja I sümfoonia.
24. IV Kristjan Järvi kontsert London Symphony Orchestraga Londoni Barbican Hallis, kava „Dance of Invisible Dervishes” esipooles mängis LSO Arvo Pärdi „Fratres’t” (1991) ja III sümfooniat. Kava teises pooles esines LSO koos Dhafer Youssefi kvintetiga, esitatati mitmeid osi orkestriseades heliplaadilt „Lindude reekviem” („Birds Requiem”), klaveril tegi kaasa Kristjan Randalu, ansamblis veel Eivind Aarset (kitarr), Phil Donkin (bass) ja Ferenc Nemeth (trummid).
24. IV dirigeeris Olari Elts Lyoni Rahvusorkestrit Prantsusmaal, Lyoni Auditoriumis olid kavas katkendid Šostakovitši džässisüidist, Stravinski kontsert klaverile ja puhkpillidele, solistiks Jean-Frédéric Neuburger, ja Šostakovitši X sümfoonia e-moll.
24. IV oli Külli Tomingas Vabaduse päeva kontserdi üks soliste Milanos Spazio Teatro 89-s, kavas olid Mozart, Rossini, Cilèa, Verdi, vastupanulaulud, kaastegevad metsosopran Akiko Kozato ja viiuldaja Piercarlo Sacco, klaveril Luca Schieppati.
27. IV USAs, Miami New World Center’s New World Symphony korraldatud üritusel „Musicians’ Forum” on kavas ka Ülo Pikkovi-Mirjam Tally film „The End”.
27. IV mängib Kristjan Randalu taas Dhafer Youssefi kvarteti koosseisus kavas „Birds Requiem” Šveitsis Berni Paul Klee keskuses, trummidel Chander Sardjoe.
27. IV annab Maria Valdmaa soolokontserdi kavaga „Sfeerbelden”. See toimub Amsterdamis Geelvincki Muuseumi salongi pühapäevakontsertide sarjas, klaveril Urszula Danieliewicz.
30. IV Paavo Järvi uus kava Orchestre de Paris’ga, kontsert Pariisi keskuses Cité de la musique: Mussorgski/Rimski-Korsakovi „Öö lagedal mäel”, Šostakovitši I tšellokontsert, solistiks Tatjana Vassiljeva, Raveli „Üllad ja sentimentaalsed valsid” ning Hindemithi „Sümfoonilised metamorfoosid”.
Arvo Pärdi muusika ettekandeid (välisesinejad)
1. IV Hilliard Ensemble’i ettekandes kõlasid Budapesti kevadfestivalil Pärdi „Most Holy Mother of God” ja „And One of the Varisees …”, kontsert toimus Vigadó kontserdihallis.
3. IV „Passio” ettekanne Londonis Westminster Abbeys, esitasid Westminster Abbey koor, Evangelist Quartet ja kammerorkestri Chroma ansambel, dirigent James O’Donnell.
4. IV Frankfurti Union Halles tuli ettekandele „Fratres”, mängis Skyline Symphony Michael Sanderlingi juhatusl. 6. IV mängiti sama Frankfurti Casino Festsaalis.
4. IV Londonis Prantsuse Instituudis toimunud festivalil „It’s All About Piano” mängis Aleksei Ljubimov Pärdi klaveripalu: „Aliinale”, „Diagrammid” ja „Partita”.
5. – 7. IV USAs Portlandis Arlene Schnitzeri kontserdisaalis mängis Oregoni SO kolmel kontserdil „Cantus’t Benjamin Britteni mälestuseks”, juhatas Carlos Kalmar.
5. IV Šveitsis St. Galleni Rotmonteni katoliku kirikus tuli ettekandele „Passio”, juhatas Kristjan Döhring, Ernst Bartmann orelil. 6. IV esitati „Passio” veel Trogeni kirikus ja Zürichi Predigerkirches.
6. IV UKs Worcesteri katedraalis esitati „Passio” Stephen Shellardi juhatusel, kaastegevad katedraali koor jt.
9. IV Heidelbergi Kongressimajas esitati „Fratres”, mängis Heidelbergi Filharmoonia orkester Jordan Kamdžalovi käe all.
10. IV Baseli SO esitas pala „These words … ” Baseli Stadt-Casinos, dirigeeris Dennis Russell Davies.
10. IV UKs Huddersfieldi ülikoolis mängis „Trisagion’i” ülikooli keelpilliorkester, juhatas David Milsom.
11. IV Poolas Szczecińi Garissoni kirikus tuli ettekandele „Berliini missa”, esitasid Castle’i Ooperi koor ja orkester.
12. IV Portugalis mängis Porto SO Casa d
a Músicas „Trisagion’i”, dirigeeris Pedro Neves.
13. IV Hollandis Lantereni De Koepelis tuli ettekandele „Stabat Mater”. Teos kõlas samal päeval ka USAs Bostoni Emmanueli kirikus, esitajaks kiriku ansambel Emmanuel Music.
15. IV Hollandis Heeswijki lossis kõlas „Stabat Mater”, esitajaiks Goeyvaerts String Trio ja Vox Luminis.
17. IV Kopenhaagenis Christiani kirikus esitas Mogens Dahl Kammerkor koos instrumentalistidega „Passio”, juhatas Kerstin Börjesson.
18. IV Hollandis Nijmegenis tehti „Stabat Materi” ettekanne sealses Dominicuse kirikus. Sama koosseis esitas teose ka 19. IV Hollandis Arnhemis Waalasekerkis.
18. IV Augsburgi Püha Anna kirikus Saksamaal esitasid Hilliard Ensemble koos kiriku madrigalikooriga „Passio”, juhatas Michael Nonnenmacher. Sama teose ettekanne oli ka USAs Minneapolises St. Mark’s Cathedral Singersi muusikutelt.
23. IV Baseli SO Dennis Russell Davise juhatusel mängis pala „These words … ” UK-s Coventrys Warwick Arts Centre’is.
23. IV New Yorgis Carnegie Halli Zankel Hallis toimus „Passio” ettekanne Julian Wachneri juhatusel, kaastegevad vokaal- ja instrumentaalsolistid, Tenet Ensemble.
24. ja 25. IV Baseli SO kavas Dennis Russell Davise juhatusel on Londonis Cadogan Hallis ja Basinstoke’i Anvilis Arvo Pärdi „Lamentate”, solistiks Maki Namekawa.
24. IV BBC Šoti SO mängis Glasgow City Hallsis „Cantus’t” juhatas Donald Runnicles. 25. IV korratakse sama kontserti Aberdeeni Music Hallis ja 27. IV Edinburghi Usher Hallis, Pärdi kõrval vaid Mahleri IX sümfoonia.
24. ja 25. IV Hispaanias Oviedos, kontserdipaikadeks Jueves’i Teatro Jovellanos ja Viernes’i Auditori Principe Felipe’s, on ettekandel „Cantus”, mängib Orquesta Sinfónica del Principado de Asturias, dirigeerib Benjamin Bayl.
25. IV Belgradi Kolarac Hallis kõlab „Fratres”, Belgradi Filharmoonia orkestrit juhatab ja soleerib viiulil Dmitri Sitkovetski.
26. IV Baseli Sümfooniaorkester jõuab oma kontsertidega UKs Cambridge’i Corn Exchange’i, siin kõlab D. R. Daviese käe all Pärdi „These words … ”. 29. IV korratakse sama kontserti Cardiffis St. David’s Hallis. 30. IV mängib Baseli SO taas ja uut kava Londonis Cadogan Hallis, „These words … ” kõlab siin aga veelkord D. Russell Daviese juhatusel.
Varasemast
26. III Tehti teatavaks, et Arvo Volmer on määratud Bolzano ja Trento Haydni Orkestri peadirigendiks alates 1. IX 2014. Märtsikuu lõpul oli tal kontsert ka Peterburi Filharmoonia Orkestriga filharmoonia suures saalis.
25. – 29. III Aavo Otsa trompetiklassi õpilased olid edukad Petrozavodskis (Venemaa) toimunud VII rahvusvahelisel puhk- ja löökpillisolistide konkursil „Serebrjanõje Zvuki”: 14-15-aastaste vanusegrupis võitis Laur Keller (TMKK) I koha ja Ingmar Nõmmann (TMKK) III koha, kuni 20aastaste vanusegrupis Jaan Mesi (TMKK) I koha ning kuni 30aastaste vanusegrupis Gatis Gorkuša (EMTA) I koha ja Priit Rusalepp (EMTA) III koha.
21., 22. I Arvo Volmeri kontserdid Bolzano ja Trento Haydni Orkestriga kummaski linnas: Beethoveni Avamäng „Leonore nr 3”, Elgari tšellokontsert, solist Aleksei Stadler, ja Tšaikovski V sümfoonia.
Ülevaate teinud Priit Kuusk