Hooaja teisel väliskontserdil 24. V Stockholmi Berwaldi hallis mängib ERSO „Muusikalise kingitusena Rootsile” Olari Eltsi juhatusel Erkki-Sven Tüüri Sümfooniat nr 5 (koos Estonian Dream Big Bandiga), Toivo Tulevi „Future Continuous” esiettekande ning Stravinski „Sümfoonia kolmes osas”. Tüüri „Searching for Roots” esitas 12. V Mainzi lossis Rheinische Orchesterakademie Clemens Heili juhatusel; „Questions…” esitavad taas Hilliard Ensemble ja Müncheni Kammerorkester (Alexander Liebreich) 20. V Hamburgi Laeiszhalles. 24.–26. IV kandsid Läti Raadio koor ja Sinfonietta Riga (Sigvards Kļava) ette Tüüri Reekviemi Jelgavas, Rēzeknes ja Läti ülikooli aulas.
Eri Klas juhatas menukalt Roy Thomson Hallis 30. IV ja 1. V Toronto Symphony Orchestrat: kavas Arvo Pärdi „Fratres”, Prokofjevi III klaverikontsert ja Tšaikovski IV sümfoonia.
Austria presidendi otsusel anti Arvo Pärdile Austria teaduse ja kunsti I klassi aurist. Just täna esitab mitu ta teost Londonis University College’i kammerkoor Charles Peeblesi käe all. Léonie Sonningi preemia tseremoonial 22. V Kopenhaagenis esinevad Tõnu Kaljuste juhatusel Taani Raadio SO ja koor, Patricia Rozario, kavas „L’abbé Agathon”, „In principio”, „Cantus” ning „These Words…” keepilliorkester ja löökpillid) esiettekandes. „Cantus’t” mängib korduvalt Uus-Meremaa SO Dmitri Sitkovetski juhatusel, „Miserere’t” esitab Ars Nova Copenhagen 20. V, dirigeerib Paul Hillier.
Paavo Järvi juhatas 24.–26. IV Cincinnati SO ees ka Veljo Tormise Avamängu nr 2. Teises kavas esiettekandel Robert Johnsoni „prairyerth”, samas Stravinski „Kevadpühitsus” ja Lars Vogt Mozarti 20. kontserdi solistiks. 8. ja 9. V olid Frankfurdi RSO kavas Mahleri-Britteni „What the Wild Flowers Tell Me”, Dvořáki Tšellokontsert Gautier Capuçoniga ja Brahmsi III sümfoonia, mille ta viib ka orkestri 30. V algavale Jaapani turneele.
Mihkel Kütson dirigeeris 11. V Wiesbadenis Haydni „Loomist” Staatsorchesteri ja koori ees, 24. V on tal Schleswig-Holsteini Landestheateris Mozarti „Don Giovanni” esietendus.
Kristjan Järvil on homseni seitse kontserti Austraalias: 2.-3. V Adelaide SOga „Paris to Buenos Aires” – Debussy, Messiaen, Piazzolla Bandoneonikontsert (solist Carel Kraayenhof) ja Ginastera süit „Estancia”; 9. ja 10. V Lääne-Austraalia SOga Perthis; lõpuks kolm õhtut Sydney SO ees (Ginastera, Piazzolla, Revueltas) Sydney Ooperimajas. 27. V on tal kontsert Berliini Filharmoonias Raadio SOga: Eduard Tubina IV sümfoonia, Stravinski „Kevadpühitsus”.
Mikk Murdvee juhatas Tampere biennaalil (17. IV) tuntud soome nüüdismuusikaansamblit Zagros, keerukas kavas Saloneni „Memoria”, Sallineni „Hiljaisia lauluja”, Wessmani „Imitazzioni errate” (esiettekanne), ja Puumala „Soira”. Nüüd viib ta Helsingi Ylioppilaskunnan Soittajat 14. V Helsingi ülikooli aulasse, 20. V Lundi ülikooli aulasse Rootsis ning 23. V Lyngby kultuurimajja Kopenhaagenis, kavas Sibeliuse „Saaga”, R. Straussi Oboekontsert ja Eduard Tubina III sümfoonia.
Oulu Madetoja saalis juhatas eile meeskoori Pohjan Laulu ning Oulu Sinfoniat koori dirigent (2003. aastast) Mihkel Koldits, koori 100. aastapäeva kavas Madetoja „Aslak Smaukka”, „Lauluseppel” ja „Sammon ryöstö” (solist Tommi Hakala), Sibeliuse „Jäänlähtö Oulunjoesta” ja „Finlandia”.
Kalle Randalu on Helsingi Linnaorkestri solist 28. ja 29. mail Mozarti Kontserdiga nr 22, dirigent Juha Kangas.
Martin Kuuskmann esines Victoria ülikoolis USAs (23. IV) soolokontserdiga, andes samas meistrikursuse koos loenguga. Kavas Bach, Berio „Sequenza XII”, Pritskeri „Electrically Tragic” ja Tõnu Kõrvitsa „Laul kaugele sõbrale”.
Karlsruhe KMKs täiendab end Ave Kruup, kel kolm esinemist Saksamaal: 2. V Eesti festivali avakontserdil ja 5. V eesti muinasjutukavas Stuttgardis, 31. V eesti kultuuri õhtul Bad Wildbadis, kavades Arvo Pärdi, Mari Vihmandi, Heino Elleri, Eduard Oja ja Rudolf Tobiase klaveripalad; 10. V oli tal sooloõhtu ka Bukarestis.
Viinis õppiv Mariliis Uibo mängis 11. IV soolokava Bottropi Everdingi keskuses Saksamaal sarjas „Forum junger Künstler”, klassika kõrval ka Ester Mäe Arvo Pärdi ja Andres Uibo viiuliteosed, klaveril Mehrdokht Manavi.
Klavessinist Iren Lill esitas koos viola da gamba mängija Holger Faust-Petersiga kava „Saksa radadel” XVII sajandi muusikast (Buxtehude, Muffat, Schenk jt) 18. IV Bergisch-Gladbach-Bensbergi St Nikolause kirikus ja 20. IV Essen-Kettwigi St Peteri kirikus.
Ain Anger esines Viini Riigiooperis Dalandina Wagneri „Lendavas Hollandlases”, dirigendiks Donald Runnicles, seejärel 27. IV Fafneri osas „Siegfriedi” esietendusel Franz Welser-Mösti juhatusel.
Lauri Vasar laulis Barcelona Gran Teatre del Liceus 22. IV oma viimase, 13. etenduse Biterolfi osas Wagneri „Tannhäuseris”, see oli Robert Carseni lavastus Sebastian Weigle dirigeerimisel.
Alfia Kamalova esineb Giesseni Teatris Telemanni „Emma ja Eginhardi” Hildegardi osas (2. ja 13. IV ning täna).
Külli Tomingas ja Luca Schieppati esitasid Milanos ning Novara Teatro Coccias kava „Originaal ja koopia” (Chopin, Berlioz, Wagner, Liszt, Martucci, Rossini).
Kersti Ala-Murr esines 18.–20. IV Vitellia osas Mozarti „Tituses” Stavangeri ülikooli muusika- ja tantsuinstituudi lavastuses Sandnesi kultuurihoones Norras.
Londoni Brentwoodi katedraalis astus koos Apollo Sinfoniaga Mozarti „Exsultate, jubilate” solistina üles seal õppiv Maria Listra.
Kuni 12. V toimunud Eesti kultuuripäevadel Debrecenis esines ka Viljandi KA pärimusmuusika ansambel Paabel (Sandra Sillamaa, Erko Niit, Arno Tamm, Tanel Kadalipp, Tõnu Tubli), samuti laulis ungari kammerkoor Victoria Ádám Cseri juhatusel Arvo Pärdi teoseid: „Magnificat”, „The Woman with…”, „Tribute to Caesar”, „7 Magnificat-Antiphoni” ja „Nunc dimittis”.
16.–19. V toimuvad Eesti kultuuri päevad Hannoveris. Homme on peasündmuseks EFK kontsert Pauluse kirikus, dirigent Paul Hillier (vt ülal). Ülehomme astub Leibnizhausis üles Gerhard Lock ettekandega „Eesti kaasaegse muusika uusi teid”.
Preemiaid ja tunnustusi
Andrew Lloyd Webber vääris tänavuse Classical Brit Award’i oma muusikalise ja loomingulise elutöö eest, üle anti see 8. V Londoni Royal Albert Hallis. Sarah Brightman esitas tema „Pie Jesu”, galaõhtul esinesid veel Steven Isserlis, Andrea Bocelli ja Anna Netrebko.
Kurt Sanderlingi autasustati ta 95. sünnipäeva puhul Dresdeni Riigikapelli hõbedase Aunõelaga. Ta oli ka selle peadirigent aastatel 1964–67, dirigeerimisest loobus ta alles 2002. aastal.
Olga Neuwirth on saanud Heidelbergi naiskunstniku preemia, mida antakse välja juba 20 aastat. Seniste laureaatide hulgas on Sofia Gubaidulina, Adriana Hölszky, Ruth Zechlin, viimati sai selle Unsuk Chin.