Minule oli kõige positiivsem osa õhtust Beethoveni sümfoonia esimene osa, see tundus nii ?õige? tundega ja targalt juhitud. Oli plaadilikult lihvitud kvaliteeti, lugu voolas kuulajat hellitava nõtkusega ja kogu asja kandis psühholoogias palju käsitletud nähtuse ?emotsionaalne intelligentsus? muusika-alane erivorm. Ilusa värviga ja professionaalselt mängitud soolosid kuulis rõõmustavalt palju kogu teose jooksul.

Beethoveni Kuues tervikuna on mulle alati tundunud natuke igav ja ühetooniline ? eks selles mängi oma osa rumal lastemuusikakooli ajal kujunenud harjumus, et kui juba Beethoven, siis peaks ühemõtteline dramatism ja traagika taevast põrguni ulatuma ja psüühika läbi raputama. Justkui nii, nagu heliloojal polekski õigust emotsionaalse vahelduse ja teistsuguse eneseväljenduse otsimisele. Kuuendat tuleb ?peenikeselt? kuulata ja jälgida, kuidas dirigent ja orkester sellest soojatoonilisest voost (ühe kõuekärgatuse-erandiga) vääriskive otsivad. Oli otsitud ja ka palju leitud.

Haydni ?Nikolause missa? esituse ajal oli kuulda, et ERSO on oma põhiteo juba ära teinud ega tunne end enam laval peategelasena. Lohakust hakkas sisse imbuma. Teos ise on vist kõige lõbusam missa, mida olen kuulnud. Võtame näiteks Credo ? selline rõõmus hoogne algus, et lihtne on kujutleda, millise kergusega võiks teksti ?usun ainsasse jumalasse? asendada näiteks ülestunnistusega ?magus koorega kohv teeb mu tuju nii heaks?. Palun andeks neilt, kellele eelmine lause tundub pühaduseteotusena.

Missa ettekandes laulsid soolosid ja ansambleid sopran Kädy Plaas, metsosopran Helen Lokuta, tenor Toomas Tohert ja bariton Uku Joller. Kaua on EFK osalusel toimunud ettekannetel sopranisoolo ?õigused? kuulunud Kaia Urbile, vist on jõudnud kätte aeg anda ka uutele tulijatele võimalus proovida. Usun, et alles muusikaakadeemias õppivat Kädy Plaasi ootab ees heade tööde rohke tulevik. Tema hääle tämbrile mõeldes arvan, et ta on potentsiaalne külmavärinate seljale tekitaja. Mis aga sel kontserdil kõrva hakkas, olid käärid solistide erineva esinemisstaa?i vahel, kõrvuti palju koolitatud ja alles lendama hakkavad hääled. Ilus oli see kontsert ikkagi ja taas leidis kinnitust, et Tõnu Kaljuste on üks eesti rahva kultuurihuvilisema osa ?hinge leivaisadest?.