Näitustest täpsemalt:

ÕNNETÄHE POOLE! Teoseid ANU RAUA eluteelt
18. aprill – 04. juuni 2013
Uue Kunsti Muuseumi kogus on vaid üks Anu Raua teos, väike „Lõoke“. Aga kui palju sõnumeid leidub selles meistritöös! Kihnu kirikindad muutuvad tänu kunstniku fantaasiale kevadekuulutajaks, kes tõuseb sinitaevasse. Lõõritama täiel rinnal, otse oma pesa, oma kodumaa kohal! Nagu kunstnik ise, kelle looming tema juubeliaastal on endiselt särav-kevadine, kelle hinges elab suur ning soe kodumaaarmastus. Armastus, mille tunneb ära vaiba värvivalikust…
Suur kunst on alati paljutähenduslik, kõnetades nii noort kui vana, puudutades nii eskimot kui eestlast, kutsudes igaüht kaasa elama ja juurde mõtlema. Lõo lendab oma õnnetähe poole ja ta ise on õnnetäht. Kaheksatipuline täht ehk kaheksakand on paljude maailma rahvaste heade lootuste ja õnne sümboliks!
Anu Raud on oma 70 eluaastaga suutnud ehitada tõelise silla meie rahvakunsti mineviku ja tuleviku vahele. Sajandivanuste eesti pulmatekkide kirjad, sümmeetria, koloriit ning kunstniku igatsus, et rahvatraditsioonid elaks siin maa peal kauem meist, loovad sümbioosi, mille nimeks on ANU RAUA MAAILM.
Õnneks on see maailm nii avatud ja nii kutsuv, et me kõik mahume Anu õnnetähe alla.
Tekst: Mark Soosaar

Anu Raua elutöö väljapanek Pärnu Uue Kunsti Muuseumis on avatud 18. aprillilist kuni 4. juunini. Näha saab Anu Raua teoseid Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi, Eesti Ajaloomuuseumi ja Uue Kunsti Muuseumi kollektsioonidest ning paljudest erakogudest.
Näitusel mängib ka Mark Soosaare dokfilm ANU RAUD – ELUMUSTRID, loomingulisest vaikelust kunstniku kodutalus Käärikul, Viljandimaal.

Prof. Anu Raud (sündinud 10. mail 1943 Moskvas) on üks Eesti edukamaid tekstiilikunstnikke, kelle professionaalse loometee algus jääb juba üliõpilaspõlve, aastasse 1961. Anu Raud on alates ERKI (Eesti Kunstiakadeemia) lõpetamisest 1967. aastal olnud lahutamatult seotud eesti rahvakunsti uurimise ja kogumisega. Aastaid kujundas ja juhendas ta legendaarse rahvakunstikombinaadi UKU tööd.
Eesti Kunstiakadeemias töötas Anu Raud vanemõpetaja ja dotsendina 20 aastat (1972-1995). Perioodil 1994-2001 oli Anu Raud professor Viljandi Kultuuriakadeemias, kus tema initsiatiivil ja arendamisel loodi talu-kujunduse ning rahvusliku käsitöö eriala. Samal ajal juhendas prof. Anu Raud Eesti Kunstiakadeemia tudengite suviseid etnograafia praktikaid, mida ta teeb tänaseni – nüüdseks juba 15 aastat. Eesti Kunstiakadeemiasse pöördus Anu Raud tagasi 2001. aastal, et aidata kunstiülikoolil luua rahvakunstiga tegelev õppetool. Praegu elab ja töötab kunstnik Viljandimaal Kääriku talus, kus juhendab veel pensionipõlveski Eesti Kunstiakadeemia ja Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia üliõpilasi.
Anu Raud on kujundanud mitmeid avalikke ruume kaunistavaid teoseid, nende hulgas kaheksast vaibast koosneva seeria Tartu Jaani kirikule aastal 2007. Tal on olnud rohkelt isiknäitusi nii kodu- kui välismaal. Anu Raua „Emapuu“ (1995) on eesti rahva kingitus ÜRO-le ja see asub maailmaorganisatsiooni peakorteris New Yorgis. Loomingulise tegevuse kõrval on Anu Raud olnud sotsiaalselt aktiivne nii Heimtali koduloomuuseumi hoidjana kui ka Heimtali rahvakunstilaada korraldajana. Heimtali muuseumi kogud ja hoone kinkis Anu Raud 2009. aastal suurejoonelise ja väärtusliku annetusena Eesti Rahva Muuseumile.
Vabariigi president Lennart Meri hindas Anu Rauda kui rahvuslike kunstitraditsioonide head hoidjat Valgetähe III klassi teenetemärgiga.

Raua teoseid andsid näitusele
oma kogudest: Rein ja Mare Taagepera, Tiina Tallinn, Arvo Naelapea, Vello Asi, Arnold ja Ingrid Rüütel, Lembe ja Jaak Allik, Toomas ja Anneli Rähn, Lorry ja Gusten Lutter, Viljandi Linnavalitsus, Võru Maavalitsus, Ülenurme Gümnaasium, Advokaadibüroo Lawin, Viljandi Jaani kogudus, Heimtali Põhikool, Valga Põhikool, Viljandi KEK, Vara Põhikool, Pühajärve Põhikool, Laupa Põhikool, Lohusuu Põhikool, Viljandimaa Arenduskeskus, Vainupea kabel.
Täname kõiki kes hoidsid õnnetähte näituse kohal!

“USSID MEIE ELUS JA PÄRNUMAA MEENED”.
23. aprill – 19.mai
Pärnumaal talentide puudust ei tunta. Siinsed  rannakalurid Vahur Rähesoo ning Ants Link näitavad Uue Kunsti Muuseumis, millega nad tormipäevadel oma aega sisustavad.  Näitusel “Ussid meie elus ja Pärnumaa meened” on vaadata Ants Lingi Pärnumaa-teemalised suveniirid ning varasematel aegadel mõrralobidena kasutatud klaaskuulid. Mõrrapallid on Antsu käe all saanud uue elu naivistlike kunstiteostena.
Ants Link elab Läti piiri lähedal  Treimanis ning on pensionipõlves pühendunud mitmekülgsele loomingule. Siin Liivi lahe kaldal peab ta talumuuseumi, kuhu kogub rannarahva vanavara. Et külastajad tahavad tavaliselt ka üht-teist kaasa osta, siis hakkas Ants oma kuldsete kätega tegema Pärnumaa-ainelisi suveniire ning rahakamate ostjate jaoks ka fantaasiaküllast puitmööblit.
Teine rannakalur, Vahur Rähesoo aga kõnnib tormipäevil, mil merele minna ei saa, mööda metsi ning otsib puude otsa roninud usse ning madusid. Puukõverikke hakkas ta korjama pärast 2005. aasta suurt jaanuaritormi, kui  maru merekaldal võimsaid puid maha murdis ja nende kroonidest maod paistma hakkasid.