Ajal kui vaesusnäitajad Eestis kasvavad, on paslik rääkida privileegidest ja ebavõrdsusest. Just need teemad on luubi all Müürilehe detsembrinumbris. Oma essees kirjeldab Jan Kaus, mismoodi võiks iseenda privilegeeritust tundma õppida. Kaisa Ling arutleb, kuivõrd võib vabakutselise elu pidada privileegiks.
Mats-Laes Nuter ja Mari Jüssi kirjutavad liikuvusvaesusest, Margaret Tilk elitaarsest kultuuritarbimisest, Maris Pedaja rohepöördest ebavõrdsuse tekitajana, Hele-Mai Viiksaar privileegist vananeda ja Kristjan Maasalu vaikusest. Joosep Norma pakub välja lahendusi haridusliku ebavõrdsuse leevendamiseks. Hanna Linda Korp jagab aga privilegeeritutele näpunäiteid, kuidas leida õigeid sõnu sotsiaalsest ebavõrdsusest kõnelemiseks. Numbri kaanestaariks on etenduskunstnik Johann Rosenberg, kelle ajutisest stuudiost Veneetsia biennaalil teeb reportaaži Aleksander Tsapov.
Müürilehe toimetus võtab kokku aasta 2023 nüüdiskultuuris. Maia Tammjärv lendas Brüsselisse, et vestelda Sven Mikseriga moraalselt õigustamatutest privileegidest, kirjanduse köögipoolest aga ka õhust ja õrnusest. Gregor Mändma kirjutab Z-generatsiooni vaatevinklist Linnahallile apoloogia.
Kunstikülgedel Aleksander Tsapovi intervjuu Läti kaasaegse kunsti keskuse juhi Solvita Keresega ning Anita Kodaniku mõtisklus kultuuri kaudu uue kehalise mõtlemisrežiimi arendamisest ühiskonnas. Arvustamisel Rainer Sarneti “Nähtamatu võitlus”.
Värskeimaid artikleid loe Müürilehe veebiväljaandest aadressil muurileht.ee või liitu kirjalistiga.