Kirjanduslikku rünnakut toetavad kenasti messi ajal mitmekülgset kultuuriprogrammi pakkuvad rootsieestlaste traditsioonilised kultuuripäevad “Estival ’07”. Ja tagala on samuti kõva – eesti vaimukultuuri on eesti haritlaskond Rootsis järjekindlalt levitanud juba rohkem kui 60 aastat.

Eesti osakond (et mitte öelda stend või ständ paviljonis) messil on kujundatud musta kastina, mis, teadagi, saab sisaldada ainult saladusi ja salapärast. Messil trooniva musta kasti leiutajad põhjendavad eesti kirjanduse esitlemisvormi eesti kirjanduse tundmatusega ja kasutavad lisavõrdlusena lennukit ja selle musta kasti – kirjandus on eesti kultuuris ja eestluse olemasolus keskse infopanga tähendusega. Ainult mustas kastis on kogu tõde toimunu kohta.

Oletame (kas keegi julgeb selles kahelda?), et eesti kirjandusel läheb messil enneolematult hästi. Sel juhul on investeering (osaliselt) avalikest eelarvetest end kuhjaga tagasi teeninud. Ja loodud on hulk edueeldusi tulevikuks. Kasvab tõenäosus, et eesti kirjaniku teos rootsi keelde tõlgituna jääb globaalses kirjastusäris kellelegi veel suuremale silma. Tõenäosus, et keegi maailmas kas või ainult võrguavarustes otsides komistab eesti raamatu otsa, kasvab samavõrra. Seda tingimusel, et väline ärritaja, mis üldse võrgus otsima paneb, ei oleks ühekordne.

Seega tuleb küsida, mis saab mustast kastist edasi. Kasti füüsilised seinad kahtlemata jäävad pärast messi lõppu Rootsi ja küllap värvitakse uue messi jaoks üle. Kuid kogu kontseptsioon võiks leida Eesti kultuuriimperialismi strateegias oma püsiva koha, võtta eesti kirjanduse alalise rändkaupleja ja lendava müügimehe kuju. Tarvis talle ainult sobivaid maandumiskohti vaadata ja lennuväljatasud maksta.

Valitsuse tegevusprogrammis on punkt, mille järgi luuakse “eesti kirjanduse võõrkeeltesse tõlkimise riiklik programm” (tähtaeg I kvartal 2008). Ja teine, mille kohaselt valitsus “toetab jõuliselt kultuuri tutvustamist välismaal”. Göteborgi messi tagajärjed ei ole loorberiase, millele lebama jääda. Must kast tahab edasi reisida.