Käesoleval ajal seovad teda pedagoogiamet EM TA kammermuusikaosakonnas ja Tallinna muusikakeskkoolis klaveriosakonna juhatajana. Kuulajaid koguneb märkimisväärne hulk ja peagi saabuvad esinejad – reipad kummardused ja läheb lahti! Kontserdi esimese Schuberti laulu „Fischerweise” („Kaluriviis”) klaveripartii on nagu veevulin ja Mati Turi õrn laul kasvab järk-järgult  võimsamaks, eriti imetlusväärne on ülemine tessituur. „An die Leier” („Lüürale”) – siin pääseb laulja hääl dramaatiliselt täies ilus kõlama vaheldumisi õrna lüürikaga, klaveripartii mõjub müstiliselt. Taban end mõttelt, et Schuberti laulud sobivad Turi häälele kahtlemata eriliselt hästi. Turi on meisterlik laulja, kes valdab tehniliselt võrdselt nii pianissimo’t kui forte’t. Kadrioru lossi akustika toob esile kõik õrnad nüansid ja toetab kirglikku häälekasutust. Raide on tõesti delikaatne ja väga paindlik musitseerija, värvide ja nüansside looja ja kaasosaline. Schubertile nii omane joon, tunnete dramaatiline liin klaveripartiis, kõlab täpselt ja kaunilt. „Im Frühling” („Kevadel”): siin on valdav laulja hääle ilu ja ühtlus, täpsed ja õrnad ülemised noodid.

Kaunilt ja haaravalt mõjuvad teisedki Schuberti  laulud „Die Sterne” („Tähed”) ja „Sehnsucht” („Igatsus”) oma erilise ooperliku lõpuga. Laulja ja pianisti koostöö on tõepoolest nauditav. Mahleri laulud „Frühlingsmorgen” („Kevadhommik”) ja laulud kogumikust „Poisi võlusarv” on klaveril tulvil lindude laulu. Laulja omakorda on tänu meisterlikule saksa keele- ja häälekasutusele värvikas lugude jutustaja. Tegelased on  muinasjutumaailmast: proua Ööbik, Kägu ja Eesel. Kõik, mis toimub sõnas, peegeldub väga täpselt ka meloodias ja saatepartiis. Kontserdi kuulajad on tähelepanelikud, karakteriterikas ettekanne paneb publiku naerma ja aplodeerima. Richard Straussi armastust täis laulud on kahtlemata Mati Turi hääleilu võimendajad ja kaunis häälekasutus võimendab omakorda laulude mõju publikule.  Väga kaunis, väga ilus – meisterlik messa di voce, mida valdab vaid väga hea kooliga laulja. „Ich trage meine Minne” („Ma kannan endas armastust”) ja „Sehnsucht” („Igatsus”) lõpetavad kontserdi. Laulu viimased sõnad jäävad lummavalt kõlama: „…ma armastan Sind”, klaverihelid justkui kaugenevad, värelevad ja haihtuvad. Meisterlik esitus, suurepärane kontsert!