Üldiselt paistsid inimesed end tundvat nagu ?Varjatud kaameras?, kui üks või teine muumia ootamatult liigahtas. Sügavam tarbimisvastane sõnum jäi aga ilmselt toppama liiga järsu ?ellu sekkumise? taha. Otseselt tee peal ees nihelevad kookoniks pakitud kunstnikud sekkusid vastuvaidlematult möödakäijate argipäeva, jätmata hea kombe kohast distantseerumisvõimalust. Esitades oma performance?iga ultimaatumi ?kas meie poolt või meie vastu (ja tarbimiskultuse poolt)?, eelistas sihtgrupp usaldusväärset elukorraldust ning liikus harjumuspärasel trajektooril ikkagi kaubandusmekasse.

Kaasaja inimese tahtevabaduse problemaatika üldise tarbimiskultuse raamistuses nõuab kahtlemata endale kunstnike analüüsivat tähelepanu. Maailmaparandusliku ambitsiooniga kunstnikke tundub ka olevat. Kuid kuidas jõuda inimesteni, kes blokeerivad neid otseselt puudutavad aktsioonid kui kunstnike veidrused, külahullused? Samas mängis performance?i sotsiaalne sõnum end võimsalt välja hoopis alandamise ja alanduse teema kaudu: abitud, näoga vastu uksematte lebavad eluskookonid olid täiesti möödakäijate meelevallas ? keegi astus selga, keegi tegi pai.

Muide, aktsioon oli paarik samal ajal Viru hotelli ees toimuva Tartu Sensatsioonilise Kevadbändi kontserdiga, mis propageeris samuti säästlikumat eluviisi. Nii Kevadbändi kontserdi kui performance?i jäädvustas Allfilm ning kunagi saab materjali loodetavasti näha ?Eesti lugude? saatesarjas.