Konverentsi eesmärk oli valgustada Tallinna miljööväärtuslike puumajade ajaloo, praeguse seisukorra ja ennistamisega seotud küsimusi noore professionaalse ettevalmistusega restauraatorite põlvkonna probleemiasetuste kaudu. Eesti Kunstiakadeemia restaureerimisteaduskonnast on mõne aastaga saanud oluline vaimne keskus, mis valmistab ette mitmekülgselt haritud, ent samas väga spetsiifiliste ametioskustega noori, tulevasi otsustajaid Eesti miljööväärtuslike vanade linnaosade saatuse üle. Sel konverentsil esinesidki EKA restaureerimisteaduskonna noored teadlased, magistrandid ja doktorandid, kel kõigil on juba mõningane kogemus oma erialases töös ja kindel suundumus edasistes kitsamates erialastes uuringutes.

Ka dr Mart Kivimäe sissejuhatav ja konverentsile teoreetilise raamistuse loonud pikem ettekanne ?Loodav, täidetav ja hüljatav ruum. Poleemika kestvuse vormidega? (vt lk 11) on otseselt seotud restaureerimisteaduskonnaga, sest Kivimäe oli eelmisel semestril esinejate kultuuriteooria lektor. Leele Välja ettekanne ?Miljööalased probleemid. Kuidas määrata miljööväärtust?? on otseselt välja kasvanud autori igapäevasest tööst linna kultuuriväärtuste kaitsel. Mark Sepa ülevaade nn ?Tallinna maja tüübi? säästva restaureerimise võimalustest käsitles Tallinna puitelurajoonides küllalt sagedase kivitrepikojaga puitmaja ehk selle ainuomasuse tõttu nn Tallinna maja kujunemislugu, omapära ning säilitamisvõimalusi. Anni Noole ettekanne ?Lenderi maja. Tallinna tsaariaegsed üürimajad? vaatles üht olulist elamutüüpi sajandi algusaastail linna suundunud eestlaste elumaailmas: see on kahekorruseline korterelamu, kus kummalgi korrusel oli neli kööktuba ja progressi tähistasid külm vesi, kanalisatsioon ning kuivkemmerg, mis paiknesid maja sees. Nn Lenderi maja oli toonase majandusliku õitsengu ja ehitusbuumi ajal levinud odava tsaariaegse üürimaja üks levinumaid tüüpe. Ka Kadi Pärlini põhjalik ülevaade miljööväärtuslike pindade värvilahendustest oli suunatud samasse ja veidi hilisemasse ajastusse ning samuti Tallinna tüüpi üürimajadele. Miljööväärtuslike Kalamaja, Pelgulinna, Kassisaba ja Kadrioru puumajades ennistustöid tehes on värvilahendus pilgupüüdjaks, ent teadjale ka esimene hoiatussignaal. Traditsioonilised õlikrundil kohalikest värvimuldadest segatud toonid tagavad vanadele hoonetele nende ajastuomase väärika väljanägemise, ent mitte ainult. Õige koostisega värvi all vana maja hingab ja värv püsib. Samas ei saa linnaosa või asum muutuda muuseumiks keset arenevat linna, ka miljööpaikade püsimiseks on nende integreerimine igati loomulik ja paratamatu. Tuleb vaid osata seda õigesti suunata.