Meie hulgast on lahkunud armastatud näitleja, muusik ja meelelahutaja Mihkel Smeljanski.
8. märtsil 1950. aastal Haapsalus sündinud Mihkel Smeljanski teatritee sai alguse juba 1960. aastal, kui ta Pärnu 2. keskkooli õpilasena kutsuti Pärnu teatrisse mängima lavastuses „Võitlus teel“ punapäist Borjat. 1968. aastal alustas ta tööd Endla lavatöölisena ning jätkas peagi mitmetes lavastustes kaasa tehes ka näitlejateed.
1970. aastal astus Smeljanski Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedrisse, kuid jättis selle pooleli ning naasis Pärnusse teatritööle. Alates 1974. aastast, kui sündis ansambel Kuldne Trio, kuulus ta ühtlasi ka Endla näitlejate ridadesse. Endla teatris töötas ta kuni 1990. aastani, kui vajadus ja soov keskenduda muusikukarjäärile viisid Smeljanski vabakutseliste näitlejate perre, ent Endla ei jäänud talle võõraks ka pärast seda.
Pärnu teatris on Smeljanski mänginud rohkem kui 60 lavastuses. Tema pikast ja eripalgelisest näitlejateest Endlas võib välja tuua mitmeid märkimisväärseid rolle: Naff-Naff „Kolmes põrsakeses ja heas hundis“ (1973), Jo-Jo lavastuses „Püsime veel sadulas, härrased!“ (1976), Leonas Labžentis „Puutuvides“ (1977), Johan Immanuel Kuvastus „Targas neitsis“ (1978), Pobedonossikov „Saunas“ (1982), Leonard Brazil „Superdiskoris“ (1982), Ignati Iljitš Špigelski lavastuses „Kuu aega maal“ (1984), Manus „Tõlkijates“ (1984), Esko „Nõmmekingseppades“ (1985), Venna lavastuses „Aed“ (1988), George lavastuses „Tuleval aastal samal ajal“ (1989), Boguslawski „Kelmis“ (1994), Jonatan „Kardemoni linna rahvas ja röövlites“ (1995), Orla lavastuses „Järgmisel aastal on õlu parem“ (1997), Martin Morley lavastuses „Mees, kes arvatavasti on …“ (1999), Ash „Diileri valikus“ (2004) ja Mihkel lavastuses „Pao-Pao. Kuldse Trio lood“ (2016).
Lisaks teatritööle ja Kuldse Trio tegemistele jäävad Smeljanskit meenutama tema värvikad karakterid filmides ja telelavastustes: „Tavatu lugu“ (1973), „Puhkepäev“ (1982), „Karoliine hõbelõng“ (1984), „Koera süda“ (1988), „Ainult hulludele“ (1990), „Naine, kes saabus kell kuus“ (1991), „Kunksmoor“ (1992), „Sügisball“ (2007), „Elavad pildid“ (2013) jt.
Kolleegid jäävad Mihkel Smeljanskit mäletama kui ääretult hoolivat ja tugeva vastutustundega inimest, kes laval oli särav meelelahutaja ja oivaline partner.
Endla teater