Mida toob uus hooaeg? II

5 minutit

 

VAT-teatril sügistalvised plaanid selged

Teatrijuht Aare Toikka saab välja käia enamasti selle aastanumbri sisse mahtuvad ettevõtmised, sest:  “Eks meie uue aasta tegemised sõltu suuresti sellest, kas EV Kultuuriministeerium oma sõna peab või sõnu sööb.” Esimese uuslavastusena jõuab vaatajani 20. septembril teatriõhtu “Pink” kahe lühinäidendiga: Jon Fosse “Talv” (lav Robert Annus) ja Edward Albee “Loomaaialugu” (lavastaja Uku Uusberg). Tegu on EMTA lavakunstikooli 23. lennu lavastajatudengite iseseisvate töödega.  Novembrikuus näeb VAT-teatri näitleja Margo Tedre käe all ilmavalgust  Rootsi noorema põlve lavastaja ja näitekirjaniku Klas Abrahamssoni näidend “Kas sulle meeldib porno?”. Uue aasta algul üllatab Peeter Raudsep oma versiooniga A. H. Tammsaare romaanist “Ma armastasin sakslast”. Alati erinevate projektide aldis VAT osaleb ka kahes europrojektis. Juba 24. ja 25. septembril saab rahvusraamatukogus teoks teatrikohvik, kus tutvustatakse Tallinna, Londoni, Amsterdami ja Lille’i teatritegijate koostööna uusi näidendeid kogu Euroopast. Teatrikohviku projekti raames tõlgitakse ära uuemad väljapaistvad noortenäidendid ja korraldatakse näidendite ettelugemine neljas Euroopa linnas. Londonis korraldas ürituse esmakordselt 2004. aastal Company of Angels. Eestis loevad proffnäitlejad ette Rumeenia, Hollandi, Rootsi, Prantsusmaa, Saksamaa, Belgia, Suurbritannia ja Poola noortenäidendeid. Seega on noortele mõeldud näidendeid jahtivad teatrite dramaturgid publiku hulgas teretulnud!

 

NO99s kommunist, Faust ja Shakespeare

Esimese uuslavastusena esietendub 27. oktoobril  Hendrik Toompere jr (Eesti Draamateater) kirjutatud ning lavastatud “Kommunisti surm”. Toompere, kes osales näitlejana NO99 avalavastuses “Vahel on tunne, et elu saab otsa ja armastust polnudki”, teeb nüüd lavastajana esmatutvust NO99 trupiga. Lisaks NO99 näitlejatele on taas kutsutud külalisena osalema Elina Reinold.

“Kommunisti surm” põhineb dokumentaalsetel materjalidel ja mälestustel, kus kõne all metsavendlus 1940ndate teisel poolel. Toompere on  kirjutanud loo, kus kasutatud momente tõesti aset leidnud lugudest, kuid loob täiesti uue kunstilise terviku. Paljastub toores reaalsus, kuid teema saab samavõrra juurde ka kosmilisi mõõtmeid. Inimesed tegutsevad situatsioonides, kus ükski reegel ega loogiline põhjendus enam ei kehti. Mille järgi otsustada nüüd oma valikute üle? Kuidas üldse käituda? Kuhu sättida kompass?

Lavastuses joonistuvad välja metsavendade ning nende vastaste leerid, kuid ei toimu traditsioonilist konflikti. Tähendused segunevad, üks kasvab üle teiseks ning selgeid vastuseid pole, kuigi absoluuti otsivad kõik.

Lavakunstikool kinnitab kanda ka NO-teatris (eks anna see tunnistust ka koolipapa Ingo Normeti aktiivsest koostöövalmidusest), ehkki koostöötraditsioonile pandi alus juba Pepeljajevi “Kirsiaiaga” (2005). Nüüdki jätkab lavastajana Aleksandr Pepeljajev, lavastus valmib maailmakuulsa teose “Faust” põhjal. Nagu ikka on Pepeljajevi kohta raske öelda midagi täpsemat enne lavastuse sündi ning ega siis kergemaks lähe. On improvisatsiooni, sõna, assotsiatsioone, Goethet, muusikat ja miski lubab oletada, et ka tantsu. Mängivad lavakunstikooli viimase kursuse tudengid.

Veebruaris saab lavaküpseks NO99 esimene Shakespeare. Tiit Ojasoo lavastab koos Ene-Liis Semperiga esmakordselt Eestis Shakespeare’i “Periklese”, mille tarvis on Peeter Volkonski ja Hannes Villemson teinud uue eestinduse. Lavastuse ettevalmistamiseks käis NO99 trupp ja meeskond sel aastavahetusel Indias. Sealt saadud muljeid, inspiratsiooni ning tekstiile kasutataksegi “Periklese” üldkoe loomisel. Lavastus tuleb ka äärmiselt muusikaline, täidetuna laulude ja tantsudega. Muusikalise kujunduse autoriks on “Kuningas Ubu” juureski rokkinud Chalice. Osades, nagu ikka, kogu NO99 trupp.

Aprillis esietendub Mart Kolditsa lavastus. Mis teema ja tekst, on juba aimata. Võib arvata, et isegi kui on tegemist looga, ei näe me lõpuks laval Lugu, lubab NO99. Nagu ka seda, et iga mõne kuu tagant leiavad aset nn ühekordsed aktsioonid: lavastajateks inimesed teatrist ja väljastpoolt. Ideed on selged ja konkreetsed. Vormid puhtad ja jõulised.

 

Von Krahlis Murdmaa, Sarnet ja näitlejakoolitus

Sellest sügisest hakkas Von Krahli teater koostöös TÜ Viljandi kultuuriakadeemiaga Eesti teatrile uusi näitlejaid koolitama. Igati intrigeeriv idee. Pealegi, nagu on öelnud Peeter Jalakas: “Ühise koolituse üks eesmärk on Von Krahli teatri trupile järelkasvu loomine, kuid kindlasti ei piira me tulevaste noorte teatraalide väljavaateid.  Püüame neist arendada loojaid, aktiivse hoiakuga kunstnikke.”  

Teater on teada andnud, et tähistab oma 15. hooaega lisaetendustega: “Neli kuud mängime häid ja paremaid lavastusi eelmistest hooaegadest:  “Kajakas”, “Erki ja Tiina”, “Hamletid”, “Faust”, “Võluflööt” ja “Jänese aasta”.” Von Krahli hooaja välja­kuulutatud uuslavastused teritavad ootusi. Jaanuaris esietendub Juha-Pekka Hotineni ja Teemu Mäkise “Harmoonia”, lavastajaks mitmekülgne looja Teemu Mäki. 31. märtsil esietendub Fjodor Dostojevski “Teisik” peaosas Taavi Eelmaaga, Dostojevski tõlgenduse toob lavale Mai Murdmaa, muusika kirjutab lavastusele Rainer Jancis. Hooaja lõpul jõuab lavale Rainer Sarneti kolmas lavastus Von Krahli teatris. Ta on valinud lavastamiseks Nobeli kirjanduspreemia laureaadi, radikaalse feministi, ekskommunisti ja ebaharilikku erootikat harrastava austerlanna Elfriede Jelineki näidendi “Nora”. Lisaks Von Krahli trupile teeb kaasa ka Rein Pakk. (Muuseas, varem pole Jelineki näidendeid Eestis lavale toodud, ehkki Mati Unt valmistus hooajal 2001/2002 Eesti Draamateatris lavastama sama näitemängu “Mis juhtus pärast seda, kui Nora oma mehe maha oli jätnud ehk Ühiskondade toed”.) Suvel jätkub Von Krahli koostöö Nargen Opera ja Tõnu Kaljustega, sedakorda jõuab vaatajate-kuulajate ette “Eesti meeste laulud”.

Värskeim koostööprojekt leiab aga aset  novembris: koostöös “NU Performance’i” festivaliga rekonstrueeritakse eesti kunstiklassiku Leonhard Lapini 1980. aastal noorsooteatris lavastatud krestomaatiline “Multiplitseeritud inimene”, eesti esimene interdistsiplinaarne multimeedia-performance (osalevad lavakunstikooli viimase kursuse tudengid). C. M. von Hauswulffi lavastuses “Füüsilise ülekuulamise tehnikad” on laval Taavi Eelmaa ja Juhan Ulfsak.

 

Jaga

Samal teemal

Jaga
Sirp