Parteide juhid esinesid TV-vaidluses vägevalt. Mikser oli väga hea ja suutis oma abstraktsest stiilist palju ära unustada. Laar oli väga hea. Ansip oli kivinägu nagu ikka. Ainult Savisaar demagoogitses pidevalt, hiilis kõrvale, valis endale ise teemasid jne. Ühesõnaga, esines, nagu ta ikka on esinenud. Aga seekord jäi see minu arvates otsekui hääleks teisest maailmast, kuna teised rääkisid üldjuhul asjast.
Kes võitis ja kes kaotas? Võitsid sotsid, IR L ja Reformierakond. Kaotasid Keskerakond, rohelised ja Rahvaliit. Miks? Alati räägitakse põhjusena reklaamist ja rahast. Keskerakonna reklaam oli minimaalne ja nad kaotasid, rohelistel oli veel vähem raha ja nad jäid välja. Sotsid tegid esimest korda korraliku kampaania ja said suurima võidu. Aga võib vastata ka teisiti: eesti rahvas valis stabiilsuse, vana valitsuse ja konservatiivse IR Li. Miks, kui mujal maailmas visati riigi kriisi viinud valitsused üle parda? Ma arvan, et vastuseid on vähemalt kolm. Esimene on see, et valitsuse valitud tee vastas üheselt eesti rahva talupojatarkusele: tõmbame rihma koomale, kes kannatab, see kaua elab, laenuleib ja laastutuli kaua ei kesta. Teine on väsimus tõmblemisest, soov stabiilsuse järele, nagu Venemaal oli Putini aja alguses. Ja kolmas on noored. Suurem osa eesti noori on ennast tugevalt positsioneerinud riigitruuduse maailma, kus eesmärgiks minimaalselt kriitikat ja liikumine stabiilse süsteemi sees.
Ja vastata võib ka kolmandat moodi. Valimised näitasid selgelt, et Eestis on nüüd valmis saanud selge ja üsna klassikaline parteide struktuur. Kaks ideoloogiaparteid, kaks pragmaatilist võimukeskset parteid, pahempoolsus ja parempoolsus. See on süsteem, mis mujal lagunema hakkab, aga paistab, et riik ja ühiskond ei saa hüpata üle ajaloo. Meil tuleb see aeg läbi teha. Ja see tähendab muu hulgas, et just sellesse auku kukkusid rohelised, tahtes teha selle aja poliitikat, mis on veel ees. Neile sai saatuslikuks oma kuvandi hämardamine vabatmeestega, kuigi praeguses parteisüsteemis on selge kuvand oluline asi. Sotsid võtsid õppust. Ja selle süsteemi poliitika on veenmise kunst, eriti valimiste eel. Rohelised aga ei suutnud veenda ega isegi mõjuda veenvalt.
Mis on tähtis tuleviku seisukohalt? Suurim kaotus ongi roheliste kadumine parlamendist. Rahvaliit on hääl minevikust ja head teed neile minna. Rohelised on hääl tulevikust. On väga oluline, et nad jääksid ellu. Või võtavad sotsid nende ideed üle? Valitsuse teevad 99% ikkagi Reformierakond ja IR L. Mis saab uueks Eesti ideeks? Haridus ja teadus, innovatsioon, teadusmahukas tootmine jms. Seda rõhutasid kõik enne valimisi ja see on ka selgelt olulisim teema. Kogu elu hariduses ja teaduses töötanud inimesena jään huviga ootama, sest programme lugedes tekkisid ikka üsna suured kahtlused. Esiteks, kust võtta see raha? Ja kui raha ei ole, siis kuidas selgelt üle piiri pakutud lubadustest vaikselt lahti ütelda? Jääb üle vaid soovida jõudu uuele rahaministrile. Teiseks, haridus annab tulemuse ehk kümne aasta pärast, aga sotsiaalsed probleemid on siin ja praegu. Kuidas need lahendatakse?
Ja lõpuks. Teades nende parteide kalduvust teha tööd valitsuse kabinettides ja parlamendi tagatubades, tuleb kodanikuühendustel ja ajakirjandusel nüüd keskenduda ühele küsimusele: mida nad hakkavad ehitama seal plangu taga?
PS Tegelikult üllatas mind tõsiselt ainult see, et mõni kuu tagasi täiesti tundmatu ja poliitikuna olematu Kaja Kallas sai üle 7000 hääle. Kas protestihääled Ansipi vastu samale parteile? Või selle eest, et on oma isa tütar? Esimene on jabur ja teine ohtlik mõtteviis, kui mõtelda.