„Kõigile avatud Jõulumets. Avasime täna Kadriorus kantselei ees koostöös RMKga valminud jõulumetsa, mis jääb avatuks 6. jaanuarini.“ Tundub presidendi kantselei toreda jõuluettevõtmisena, aga tegelikult on presidendi lossi parklasse servaga ümbritsetud saarekestele paigutatud raiutud puud. Tõsi, väiksemad puud olevat toodud juurtega.
„See on killuke Eesti metsast, kus vahelduvad väikesed puuhakatised suurematega.“ Ei, need parklakividel multšisaarekesed ei ole killuke metsast! Mets on elus ja terviklik ökosüsteem, mille moodustavad kõik liigid, kelle koduks see on, nii inimsilmale nähtavad kui ka nähtamatud organismid. See parklasse rajatu on puupõld. Ja sellisena muidugi RMK tegu ja nägu, sest see asutus käibki nii sõnaga „mets“ kui ka metsaga üsna vabalt ringi.
„Erineva vanusega puud väljendavad eluringi põhiolemust – kõik elav siin ilmas kasvab ja saab pidevalt vanemaks, igal põlvkonnal on täita oma roll, kõik rollid on olulised.“ Hea mõttetera, ainult et need raiutud puud ei ela, ei kasva ega saa vananeda väärika vanuseni. See ongi Eestis sündinud puude saatus. Kas teate, et vanad metsad moodustavad kõigist metsadest ainult kaks protsenti?
Milleks üldse puud metsa toodi? Ümberringi on ju Kadrioru park, kus on veel alles metsikumaid lapikesi, looduslikke niidutaimekooslusi, vanu puid ja servas natuke võsagi, ja seda mitte kuigi kaugel presidendi lossist. (Tõsi, vanemad puud kaovad järjest ja nende asemele istutatakse sirged steriilsed puuread.)
Oleks võinud sättida jõulutuled ja -kellad mõnele säilinud vanale puule koos infotahvlikesega, miks on oluline terviklik ökosüsteem või kuidas kõrges vanuses puu põlvkondade sidet piltlikustab. Või siis kokkuleppel pargiga jätta siin-seal hein niitmata. Võtta südamesse, et pargimuru saaks täiendatud looduslike niidutaimedega, pakkudes väikseid hingetõmbeoaase ja pesitsuspaiku putukatele-liblikatele.
Mis sest mõneteistkümnest puust rääkida, kui Eesti metsi raiutakse ja ühes sellega hävitatakse elupaiku suuremas mahus, kui need taastuda jõuavad? Näiteks sedastas suvine keskkonnaagentuuri aruanne metsalindude arvukuse ulatusliku vähenemise. Ehk oleks võinud selle väikese ettevõtmise tähelepanuta jätta, kuid mastaabist tähtsam on sõnum, mida puupõld levitab.
Ajal, mil me räägime eriolukorrast, sest ÜRO kevadise aruande järgi on hävimisohus pool miljonit kuni miljon liiki, paljud neist juba lähikümnenditel. Ja seda ajal, mil me räägime kliimakriisist. Kui on teada, et vaid terviklik ökosüsteem koos kaasneva liigirikkusega on elujõuline ja et nii kliimamuutuse kui ka elurikkuse kao vähendamiseks on vaja looduslikke ökosüsteeme hoida ja taastada.
Ning ajal, mil aina enam on asja olemusest tähtsam see, kuidas seda nimetatakse. Kui maha raiutud ja maasse torgatud kuusk on mets, siis kas apteegireformi – mis lõhkunuks ravimite hulgimüüjatele kuuluvate apteegikettide monopoli – tühistamine on tõesti turu vabakslaskmine ja suur samm rahvatervise kaitsel?
Kuidas nimetada olukorda, kus valitsus on asunud viimasel minutil juba viie aasta eest otsustatud apteegireformi tühistama? Kui samal ajal on teada, et nii ravimite hulgimüügi- kui ka apteegiturgu valitsevad suures osas ärimees Margus Linnamäe ja tema vend Aivar Linnamäe, kelle ärihuvisid reform ilmselgelt oleks kahjustanud.*
Seejuures on vennad Linnamäed suurte summadega oma koduerakonda Isamaad toetanud. Nii Margus Linnamäe kui ka Aivar Linnamäe andsid eelmisel aastal Isamaale kumbki 50 000 eurot. Aivar Linnamäe pärast valimisi veel 50 000 eurot. Oktoobris aga kuulsime, et Margus Linnamäe äripartner Ivar Vendelin on äkitselt, „emotsiooni pealt“ otsustanud Keskerakonnale annetada 100 000 eurot.
Oktoobris saime muidugi ka kuulda valitsuse kavast apteegireform tühistada.
Kuidas seda nimetada?
* Margus Linnamäe omanduses oleva ravimite hulgimüügifirma Magnum Medical turuosa on 31% ja tema venna Aivar Linnamäe Apteekide Koostöö Hulgimüügi turuosa 22%.
Apteegiturul kuuluvad Margus Linnamäele Apotheka, Terve Pere ja Südameapteegi kett.
Reformi vastu protestinud Eesti Apteekide Ühenduse aadress kattub Linnamäe Magnumi omaga.