Riigi teaduspreemiate laureaadid 2023
ELUTÖÖPREEMIAD (preemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest vastavalt Riigi teaduspreemiate põhimääruse § 2 (1))
Valgamaa poisist Mihkel Zilmerist on kujunenud mees nagu arstiteaduse orkester. Tema võime koondada eesliiniteadust ühes haruldase koostööoskuse, sõnaseadmise selguse ja innustava tegutsemisega on andnud tulemuseks nii arvukaid patente, häid õpikuid, palju populaarteaduslikke kirjutisi kui ka kogu ühiskonda kõnetavaid sõnumeid.
Esmavaates on ta sädelev ja mitmekülgne meditsiinilise biokeemia ja neuroteaduste ekspert. Seljataga pikk teaduskarjäär Tartu ülikooli arstiteaduskonnas, alates aspirandi seisusest (tänapäeval hüütakse seda doktorant-nooremteaduriks) ja meditsiiniteaduste kandidaadi kraadi (praegune PhD) kaitsmisest 1976. aastal. Pühendunud teadustööle noorem- ja vanemteadurina, dotsendina (nüüd kaasprofessor) ja 30 aastat professorina. Peale selle panus õppetooli, osakonna või instituudi juhina. Ei pidanud paljuks 1992. aastal kaitsta veel meditsiinidoktori kraadi, mille mõõdupuu oli omaaegne NSV Liidu teaduste doktori kategooria. Selle kõrval hoomamatu hulk muid tegemisi. Neid vaadates tundub, et tema laual on Harry Potteri lugude ajakeeramiskell.
Diagnoos: meditsiini biokeemik. Välisvaatlejale on teadus olnud Mihkel Zilmeri elu kese. Ligi 200 kõrgelt koteeritud (ehk teiste poolt palju kasutatud) esmaklassilist teadustööd, üle viie tuhande viite, andmebaasi Web of Science h-indeks 40 ning rohkem kui tosin patenti ilmestavad absoluutsesse tippklassi kuulumist. Fookuses kogu aeg meditsiiniline biokeemia ja selle rakendused meditsiinis ja tervisekäitumises. Kolleegid hüüavad teda lausa ainevahetuse professoriks ning peavad ta suurimaks teeneks kliinilise ja baasteaduse ühendamist ning siirdemeditsiini eestvedamist paljude haiguste mehhanismide ja riskide selgitamisel.
Normaalselt talitlevas organismis püsivad aeglast bioloogilist põlemist meenutavad oksüdatsiooniprotsessid (ehk eri ainete ühinemine hapnikuga) ja selle vastandina toimivate antioksüdantide (nt C- ja E-vitamiinid) mõju tasakaalus. Oksüdatsioonireaktsioonid on rakuprotsesside lahutamatu osa. Kui aga need hakkavad domineerima, võib rakk viga saada. Mihkel Zilmeri algatusel hakati Eestis juba ammu uurima just sellise ehk oksüdatiivse stressi mõju eri haigustele ja nende süvenemisele.
Metaboloomika pioneer. Meie rakkudes on hulganisti suhteliselt väikestest molekulidest koosnevaid orgaanilisi aineid, nagu suhkrud, rasvhapped, nende derivaadid või vitamiinid. Neid hüütakse metaboliitideks, nende kogumit metaboloomiks ja neile keskenduvat teadusharu metaboloomikaks. Valdkonna teeb põnevaks taoliste ainete tohutu hulk ja samal ajal väikesed kogused.
Meditsiinilise (kliinilise) metaboloomika uuringute pioneerina nii Eestis kui ka maailmas on Mihkel Zilmer toonud molekulaarse vaate mitmetesse kliinilistesse erialadesse kardioloogiast pediaatria ja psühhiaatriani, eriti aga kardiovaskulaarsetesse ehk südame-veresoonkonna uuringutesse. Nii käsitles ta veresoonte ahenemise või blokeerumise tagajärjel tekkivate kahjustuste ja ennetamise ja ravi võimalusi, verevoolu taastumise ohte, vere- ja lümfisoonte sisekesta ning südame sisepinda katva kihi funktsioneerimise häireid, aga ka arteri lubjastumist, aordis oleva vererõhu referentspiiri täpsustamist ning neuronite toimimise järkjärgulise allakäigu ennetamise võimalusi.
Tegelikult ulatusid ta huvid palju kaugemale: märksõnadeni nagu „uudsete biomolekulide disain“ ja „biokeemilis-neurokeemiline sõelumine“, „transgeensed ja nn antisense biotehnoloogiad“, „ajukoe naatriumpumba regulatsioon“ või „peptiidid kui perspektiivsed kaitsemolekulid“.
Meil on need haigused, mida sööme.
Haiguste ravi on Mihkel Zilmeri arvates kaugelt laiem kui tagajärgedega võitlemine. Ainevahetuse eksperdile on ju päevselge, et hulk terviseprobleeme saab alguse ainevahetusest. See omakorda sõltub radikaalselt sellest, millal ja mida sööme. Ravi nüüdisaegne käsitlus peab seega algama inimese ainevahetusepõhisest mõtestamisest, sellest, mis on funktsionaalne toit.
See valdkond puudutab kõiki. Pole siis ime, et temast on kujunenud tunnustatud toitumisspetsialist, kelle arvukad toiduteemalised loengud ja meediaülesastumised teemal „funktsionaalne toit“ on olnud armastatud ja oodatud ning paljud tavakodanikud on neid nõuandeid ka järginud.
Kui tahta midagi muuta, ei piisa targast rääkimisest või eeskuju näitamisest. Sobiv instrument tuleb valmis teha ja toimetada ukselävele või vähemalt poodi. Meie ühiskonnale võib Mihkel Zilmeri kõige otsesem suurtegu olla hoopis lisaväärtuse loomine toidule teaduspõhise arusaama kaudu. Funktsionaalne toit peab arvesse võtma, mis me oleme. Ka selle, et meie kehas on tohutu hulk tehniliselt kehavõõraid organisme, kelleta me siiski funktsioneerida ei suuda. Kõige rohkem on neid seedesüsteemis. Tänapäeva toit neile alati ei kõlba. Seetõttu on mõistlik toidu sisse monteerida neile organismidele sobivaid, meie ainevahetust toetavaid ja tervist hoidvaid elusmikroobe. Olgu see eluskultuure sisaldav jogurt või juust probiootikumide näitena või siis prebiootikumid – meie soolestiku mikroobide abimehed. Mihkel Zilmer mõistis varakult selliste ainete olulisust ning lõi nende arendamisel jõuliselt kaasa. Koostöös Marika Mikelsaarega on tema töölaualt tulnud Lactobacillus fermentum ME-3 ehk Helluse bakterite kultuur, mis on igale eestimaalasele poelettidelt tuttav juba 20 aastat.
Laululoojast õpetaja ja kaasteeline. Mihkel Zilmer on Eesti arstiteaduse üks suurema panusega teadlasi järelkasvu kasvatamises. Tema kui teadlase, õpetaja ja innovaatori loodud kollektiivis on kasvanud üles mitu põlvkonda uusi arstiteadlasi. Tudengite poolehoiu taga on nii inimese biokeemia perfektne tundmine kui ka pikalt treenitud oskus materjali selgelt ja huvitavalt edasi anda ning õppevahenditesse valada. Kolmekümne tema käe all tehtud doktoritöö autoritest on mitmed juba professorid ja oma eriala liidrid, kes kasvatavad tema n-ö akadeemilisi lapselapsi.
Kadestusväärse hooga on Mihkel Zilmer üks väsimatumaid teaduse populariseerijaid kõikvõimalikes meediakanalites. Tema kirjutised ja esinemised kannavad ikka sama pitserit: selgitamise lihtsus läbi teadlase vaateprisma ja teadusliku kvaliteedimärgiga. Professionaalina adub ta juba eos, kust algab pseudoteadus või lausa uhhuutamine. Tippteadlasena oskab ja julgeb ta sellistelt asjadelt kiirelt ja jõuliselt vaiba alt ära tõmmata.
Sama hooga on ta toiminud avalikus akadeemilises elus, nii sõnavõtjana, ideede generaatorina kui ka elluviijana ja vastutajana Tartu ülikooli senatis. Kolleegide lugupidamise ilmingute, mitmesuguste preemiate ja tunnustuste loetelu on kilomeetripikkune. Ta ise sellest tuntavalt muutunud ei ole ning jääb alati muhedalt varju.
Igaviku dimensioonis on kolleegide usust ja inimeste lootusest suurem armastus. Ühiskonna armastuse on ta kuhjaga ära teeninud. Ei, teda ei ole sarnaselt Kohviveskiga laulu sisse pandud. Hoopis tema on loonud armastatud laule. Eestimaa („Tuhanded külad“) on talle tänu võlgu ajaülese inspiratsiooni eest.
Mihkel Zilmer pälvis 1998. aastal riigi teaduspreemia, arstiteaduse aastapreemia tööde tsükli „Oksüdatiivse stressi patogeneetiline aspekt arteriaalse hüpertensiooni, südamepuudulikkuse, sepsise ja ajukahjustuse puhul“ eest kollektiivi juhina, 2002. aastal Eesti Punase Risti III klassi teenetemärgi, 2006. aastal Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi aastapreemia, 2013. aastal riigi teaduspreemia, arstiteaduse aastapreemia tööde tsükli „Südame- ja veresoonkonna siirdemeditsiinilised uuringud“ eest koos Jaan Ehaga, 2018. aastal Tiiu Silla elutööpreemia pikaajalise süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest. 2020. aastal sai temast Tartu aukodanik ja Tartu Suurtähe kavaler.