Kui veel aasta tagasi tekitas tema kandidaat žüriiliikmetes peamiselt võõristust, siis selleks aastaks oli tunnustus Mäetamme kunstile järele jõudnud. Jäägitu üksmeelega, üheksa häält üheksast, märgati tema installatsioonides ja videokunstis nüüd valusat irooniat praeguste majanduslike sundvalikute aadressil, mis sunnivad inimest jagama isiklikku aega näiteks pangalaenu elukestva teenindamisega. Tõdeti ka, et masus pankrotistunud kooselud ja täpes hukkunute inimlik traagika osutavad ühte – elu enda triviaalne künism suudab alati rohkem jahmatada kui kunst. Ka Mäetamme kunsti fantasmagoorilistel psühhopaatidel on tänasest ühiskonnast õppida. Kasvõi seda, et nii mõnestki Rootsi jaepangast kindlamaid pensionigarantiisid pakub hoopis tüpa – Türisalu pank.
Teaduspreemia vääriliseks peeti sel aastal Leedu folkloristi Leonardas Saukat, kirjanduspreemia pälvis Läti noorema põlve romanist Inga Abele.
Balti Assamblee kultuuri- ja teaduspreemiaid antakse välja 1993. aastast eesmärgiga edendada kolme Balti riigi kultuurilist ja poliitilist integreerumist. Eesti kunstnikest on varem Balti Assamblee kunstipreemia pälvinud Peeter Mudist, Jaan Toomik ja Andres Tali. Marko Mäetamme esitas kunstipreemia kandidaadiks Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, Eesti kunstieksperdina osales žürii töös asutuse juhataja Johannes Saar.
