Maris-Lembi Balbat 20. VI 1936 – 25. II 2022

2 minutit

25. veebruaril lahkus teatriloolane, teatri- ja filmikriitik ning ajakirjanik, Eesti Teatriliidu liige Maris-Lembi Balbat.

Maris-Lembi Balbat sündis Tallinnas 20. juunil 1936. aastal. Ta lõpetas 1954. aastal Tallinna VII keskkooli (praegu inglise kolledž), 1959. aastal Tartu ülikooli ajalooteaduskonna ning 1967. aastal teatriloo aspirantuuri Eesti NSV Teaduste Akadeemia ajaloo instituudis, juhendajaks Karin Kask. Seejärel töötas ta Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis ning aastatel 1969–1976 filmistuudios Tallinnfilm toimetuskolleegiumi liikmena ja filmi­toimetajana. Aastatel 1979–1997 oli teatri- ja filmitoimetaja kultuurilehes Sirp ja Vasar (ka nime all Kultuurileht) ning 1997–1998 nädalalehe Kultuurimaa toimetuses. Tema teatri- ja filmialased kaastööd ilmusid ka teiste väljaannete kultuurikülgedel.

Maris Balbati viljakas ja rikkalik kriitiku- ja ajakirjanikutöö niihästi teatri- kui ka filmialal alles ootab kokkuvõtete tegemist ja raamatu(te)na ilmumist. Teda kui leebelt kriitilist toimetajat meenutavad tänuga niihästi vanema põlve kui ka keskmise põlvkonna teatri- ja filmikriitikud ning ajakirjanikud, kes omal ajal kultuurilehes oma esimeste kaastöödega debüteerisid. Olgu siinkohal kaunistava näitena märgitud meie rahvusliku filmikooli esimese lennu üliõpilaste kirjutiste trükkitoimetamine 1990. aastatel.

Maris Balbati toimetajatööst Tallinnfilmis pärast seda, kui Lennart Meri sealt lahkus, et hakata ka ise filme tegema, saaksime väga huvitava filmiajaloo peatüki. Eesti filminduse arengus olid aastad 1969–1976, mil sulaaeg sulandus stagnatsiooniaega, väga põnev ja pöördeline, ka uute alguste küpsemise aeg.

Maris Balbat töötas niihästi mängu­filmide, muusikafilmide kui ka animafilmide toimetajana. Nimetagem Kalju Komissarovi „Metskaptenit“ (1971), Veljo Käsperi filme „Väike reekviem suupillile“ (1972) ja „Aeg elada, aeg armastada“ (1976), aga ka Tallinnfilmis tehtud noorte lavastajate tudengifilme, nagu Peeter Simmi „Võsakurat“ ja Toomas Tahvli „10 minutit võitleva ateistiga“ (mõlemad 1976) – ja muidugi Leida Laiuse unustamatu „Ukuaru“ (1973).

Maris Balbat oli hea kooliga, arvustatavat lugupidamisega kohtlev tark teatrikriitik.

Jääme teda mäletama.

Maris-Lembi Balbati ärasaatmine 5. märtsil kell 15.30 Tallinnas Pärnamäe kalmistu kabelis.

Eesti Teatriliit Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühendus

Teatri- ja Muusikamuuseum Eesti Kinoliit Sirp

Teater. Muusika. Kino Maaleht

Jaga

Samal teemal

Jaga
Sirp