Üks positiivne lahendus segases olukorras on suunata ajakirjanduses toimuvat ajakirjanike stimuleerimisega. Viimastel aastatel on ellu kutsutud mitmeid uusi ajakirjanduspreemiaid ja -stipendiume, mille ühisnimetajaks võiks olla hea ajakirjanduse päästmiskatsed. Mida teha, et tõsta ajakirjanduse prestiiži? Kuidas taastada, kas või osaliselt, kommertsi survel käest ära antud või ühiskonna muutudes paratamatult (?) kaduma kippuv ajakirjanduse neljas võim?

Huvitav, et ajakirjanduselu suunavad jõud kaotasid pea just ühiskonna majandusarengu tõusulainel selle sajandi  alguses. Raha heasse ajakirjandusse investeerimiseks oleks möödunud aastatel olnud, nagu tagantjärele on selgunud, aga ajakirjanduse ja meelelahutuse piir hägustus rohkem neil aastail kui kunagi varem. Ajakirjanduse horisont madaldus mitmes mõttes, analüüsiva ajakirjanduse ja üldistuse asemel võttis võimust meelelahutuslik tilulilu. (Vt nt Marju Lauristin: meedia tasakaalustatus pole erakonnastatud tasakaal. Marju Lauristin ja Küllo Arjakas lahkavad Eesti ajakirjandusmaastiku valupunkte. Vestlust suunas Barbi Pilvre, EE Areen 23. XI 2006.) Hämmingut toimunu üle on ilmutanud ajakirjandusettevõtjad  ise, ei oska hinnata, kas nad teevad seda silmakirjalikult või tõsimeeli (näiteks Hans Luik oivalise ajakirjanduse auhinna väljakuulutamisel artiklis „Aeg füüri välja lasta”, EE 2. I 2009).

Ilmselt kaotasid juhtivad jõud toimetustes majanduse tõusulainel suunataju, ülehinnati ajakirjanike vastupanuvõimet turundusosakondadele vms. Miks Eesti ajakirjandus on viimase kümne aastaga niimoodi muutunud, pole aga siinse artikli teema. Kuulsaim ja hinnatuim ajakirjanduspreemia suurusega 40 000 Rootsi krooni on Eesti ajakirjanduses alates 1995. aastast  olnud Bonnieri auhind, mida annab välja Bonnieri kontsern uuriva ajakirjanduse eest ja mille saaja valikul osalevad juhtivate lehtede peatoimetajad ning ajakirjanduseksperdid. Kandidaate väljastpoolt ajakirjandusringkonda esitada ei saa. 1997. aastast peale on ajakirjanikke stimuleerinud ka Eesti Ajalehtede Liit (EALL), kelle žanripreemiaid (väärtuses kuni 10 000 Eesti krooni) on ajakirjanikud aastaid ihaldanud. Eesti Ajalehtede Liit annab välja olemusloo, arvamuse, uudise, maakonnalehtede uudise ja noore ajakirjaniku preemia kategoorias. Antakse välja ka EALLi aasta ajakirjaniku preemia, mis sel aastal oli 70 000 krooni. Ajakirjanike staatust tööjõuturul ei tõsta mitte ainult võit mingis žanris, vaid ka nominentide hulka sattumine. Kandidaate saavad esitada ajakirjanikud ise, v.a aasta ajakirjaniku tiitli pretendente, ning ajakirjandusega seotud institutsioonid.

Aasta 2008 EALLi aasta ajakirjanik oli Eesti Ekspressi majandusajakirjanik, peatoimetaja asetäitja Sulev Vedler. Ehkki nii Bonnieri auhinna- kui ka EALLi preemia žürii töösse on kaasatud ka ajakirjanduseksperte, valitseb seisukoht, et mõlemad peegeldavad tegevate ja mõjukate peatoimetajate  kaudu ajakirjandustööstuse hinnanguid. Nende preemiate kaudu viivad väljaanded muu hulgas läbi oma toimetuse poliitikat: stimuleeritakse neid, keda on vaja hoida, kes on toimetuse pealiini elluviimiseks kasulikumad. Näiteks on peaaegu välistatud, et EALLi preemiatega stimuleeritaks kultuuriajakirjanikke, kui nad just ei satu kirjutama midagi „üldhuvitavat”. Eesti Ajakirjanike Liit (EAL) lõi 2007. aastal oma aasta ajakirjaniku auhinna suurusega 25 000 Eesti krooni, mille andis välja koos ühiskonna arvamusliidritest ja avaliku elu tegelastest koosneva žüriiga. Selle preemia kandidaate saab esitada  üldsus, ent lõpliku valiku teeb žürii, kes võib esitada ka oma kandidaate.

Aasta 2008 EALi aasta ajakirjanik oli muuhulgas Eesti Ekspressi kolumnist Andrei Hvostov. Sel aastal on teoks saanud või saamas kaks suurt ajakirjanike motivatsioonipaketti. Eesti Ajakirjanike Liit lõi koostöös Eesti Kultuurkapitaliga 100 000-kroonise Juhan Peegli stipendiumi toetamaks ajakirjanike selliseid loomingulisi projekte, mida ei toeta ajakirjandustööstus ega turg. Sel aastal laekus EALi, Eesti Kultuurkapitali ja Eesti Rahva Muuseumi esindajatest koosnenud žüriile 13 taotlust ja stipendium määrati aastaks  majandusajakirjanik Peeter Raidlale Eesti majandusajaloo talletamiseks. Eelmisel aastal otsustas ajakirjandusmagnaat Hans Luik luua oma preemia hea ajakirjanduse stimuleerimiseks (6000 eurot ehk ca 100 000 Eesti krooni). Preemia (töö)nimetuseks sai Hans Luige oivalise ajakirjanduse auhind ja selle statuut on koostamisel: stimuleerida tahetakse selgelt kodanikupositsioonilt ja olulisel teemal kirjutatud uurivat või üldistavat ajakirjandust, tehniliselt kvaliteetset ja mõjukat ajakirjandust – seda võib nimetada ka heaks ajakirjanduseks klassikalises  mõttes. Žürii palus ta moodustada minul kui temast „suhteliselt sõltumatul isikul”. Hans Luige oivalise ajakirjanduse auhinna žüriisse kutsusin viis eri alade arvamusliidrit ja ajakirjanduseksperti, žürii tööd juhib ajalehe Sirp peatoimetaja Kaarel Tarand.

Mõned toimetused, näiteks Eesti Päevaleht ja Maaleht, valivad ka oma aasta ajakirjaniku (2008. aastal oli see EPLi Moskva korrespondent Jaanus Piirsalu ja Maalehes peatoimetaja asetäitja Peeter Ernits), oma preemiaid on välja andnud Eesti Spordiajakirjaike Liit, Sirp, TMK jt nišiorganisatsioonid ja väljaanded. Mis on preemiate ja stipendiumide kaaluvahe? Ilmselt jääb ajakirjandusvallas troonima Bonnieri auhind kui tunnustus klassikalisele uurivale ajakirjandusele, selle kõrvale tekib avarama statuudiga Hans Luige oivalise ajakirjanduse auhind. Eesti Ajalehtede Liit jätkab ajakirjanduspoliitika tegemist žanripreemiate kaudu ning Eesti Ajakirjanike Liit püüab oma laureaatide näol esindada tööstusest sõltumatut vaatenurka.