Rodrigueze sõnul polnud kogu selle näitlejate pundi kokkusaamine sugugi keeruline. Enamik on Trejoga mitmetes filmides koos  töötanud ning uuesti kaasalöömine ei olnud kellelegi mingi küsimus. „Danny saab oma filmi? Muidugi peame me sinna tulema! Danny pärast!” 

„Machete” tulipunktis on Mehhiko ja Ameerika piiriküsimus ja immigrantide probleem, millele USA pole juba aastaid leidnud korralikku lahendust. Lahendamaks probleeme, millele pole ühtki realistlikku lahendust leitud, toob Rodriguez välja üliinimliku superkangelase Machete. Hakates aga reaalset olukorda superkangelase abil lahendama, leidis Rodriguez end kirjutamise ajal olukorras,  kus sündmus, mis tundus loo seisukohast lihtsalt hea pöörde või alateemana, osutus uurimisel vägagi tõeseks. Mehhiko politseinikud, kes raha eest FBI või CIA mustemat tööd teevad, pole mitte Rodrigueze fantaasia, vaid reaalsus. Filmi idee ulatub tagasi juba „Desperado” aegadesse. Dannyt esimest korda kohates ütles Rodriguez, et sellest mehest peaks saama Mehhiko Jean-Claude Van Damme või Charles Bronson, kellega tuleb anda igal  aastal välja uus filmi ning keda kutsutakse Macheteks!     

Kulus viisteist aastat ning Trejost saigi Machete. Danny Trejo ettevalmistus Machete rolliks  on aga muljetavaldav ning tema isiklikud kogemused filmis esitatud maailmaga on näitlejate hulgas küllaltki harukordsed. Noorena oli Trejo kordamööda vangis ja vabaduses 11 aastat, käis läbi California osariigi põhilised vanglad nagu Tracy (1963–1965), San Quentini (1965– 1968), Soledadi (1968-1969) oma. Istunud nii relvastatud röövi kui narkootikumide pärast, võttis Trejo viimaks osa 12astmelisest rehabilitatsiooniprogrammist, millest sai alguse üks korralik vedamiste jada. Trejo siirdus kokaiinisõltlaste vabanemisprogrammi, kohtus seal vana tuttavaga, kes kutsus teda kaasa „Põgenike rongi” („Runaway Train”, 1985) võtteplatsile. Seal jäi ta silma endisele Quentini vanglakaaslasele, kes töötas stsenaristina. Too mäletas Trejo suurepäraseid poksijavõimeid ning ta palgati näitleja Eric Robertsi treeneriks.        Seda nägi omakorda filmi režissöör Andrei Kontšalovski, kes pani Trejo filmis Robertsi vastast mängima, ja Trejo näitlejatee oli alanud. Danny Trejo koostöö Rodriguezega (kes muu hulgas on tema nõbu) algas „Desperadost”, pärast seda on ta Rodrigueze filmides mänginud kõikvõimalike terariistade nimelisi jõhkardeid nagu Navajas, Razor Charlie ja Machete. Hüpliku montaažiga „Machete” kubiseb viidetest filmi- ja popkunstile: „Taksojuhi” kollase taksoga mõrvapaigalt põgenev De Niro ja oma rahva eest võitleva Shé nime sarnasus Ernesto Guevara hüüdnime Chéga on vaid üksikud näited.        Film ise on aga Machete karakterile koonduv  eepika. Selles kohtuvad kõik Ladina-Ameerika kangelasfilmide klišeed: kättemaks naise ja lapse tapmise eest, taas püsse vinnastavad relvavennad ning risti löödud preester. Rodrigueze bänd võtab seda kõike aga imelise mängulisusega ning keerab igale vindile kiirelt uue peale. Seda väljendab kas või fakt, et filmi esimese viie minuti jooksul põhjustab Machete oma paarimehe surma, sõidab läbi maja seina, hakib trobikonnal meestel käed  otsast, tassib alasti naist läbi maja, paljastab oma kuulsa tätoveeringu (sombreeroga naise), näeb, kuidas porgandpaljas naine oma jalgade vahelt raadiosaatja välja urgitseb ja kuidas ta pere ta silmade all tapetakse. Kõike seda saadab aga troublemaker studio’le omane muusika ning Machete üksikud dialoogikatked nagu „Machete don’t text!” („Machete ei saada SMSsse!”)       

Kuna Rodriguez pole lihtlabane action’ilavastaja, jääb „Machete” vaatajale peale juba klassikaks saanud matšeetelöökide meelde  ka filmi põhisõnum, Jessica Alba kehastatud immigratsiooniagent Sartana Rivera sisevastuolu: „On seadus ja on õiglus!”. Filmi tiitrid lubavad peagi ka järge: „Machete tapab” ja „Machete tapab jälle”. Enne seda tasub aga oodata ka filmi DVDd, mida Rodriguez on ahvatlevalt tutvustanud: „Seal on tegelikult veel terve posu stseene, mis me filmisime. Näitlejaid proovima hakates  pidin ma nende rolle avardama ning kirjutasin aina uusi ja uusi asju, mida nad teha saaksid! DVD-l saab näha mõningaid väga ebatavalisi asju. [—] Aga filmist tuleb ka väga äge režissööri montaaživersioon, kus paljud nendest tegelastest on ka sees. Sest paljud tegelased, kes filmis elama jäid, said tegelikult surma. Ma lihtsalt pidin nende surma välja lõikama, et neid tegelasi saaks ka järgmistes filmides kasutada.”