Rüütli rollipagas on nii noore laulja kohta aukartustäratav: siin on Prokofjevi „Õnnemängija”, Mozarti „Võluflööt”, Rossini „Türklane Itaalias” ja Massenet’ „Tuhkatriinu”. Muide, viimast (Covent Gardeni mullune salvestus) said huvilised äsja vaadata telekanalilt Mezzo – Rüütel laulis Massenet’ „Tuhkatriinu” imelises lavastuses võõrastütar Dorothée osa!

Kontserdilavalgi ootavad teda ees samuti põnevad väljakutsed: Mahleri laulude õhtu Cadogan Hallis, Birminghami sümfooniorkestriga Beethoveni Missa C-duur, St. Louisi orkestriga Mozarti Requiem ning debüüt Toulouse’i ja ka Dallase ooperimajas, seega siis debüüt ka USA pinnal.

Lõpetuseks tahan toonitada taas üht põhitõde: kui ühes inimlapses sisaldub nii tuumakas iva, millele lisandub äärmiselt suur töökus ja sihipärane pürgimine, ei jää ka tulemus olemata. Ma ei tea, kui suur annus on Kai Rüütli geenides saarlast, kuid kindlalt maksab temagi puhul Krummi legendaarne ütlus „Köik söltub sellest, kui körgele sa lati (kindlast palataliseeritud „l”) sead!”.

Olgem siis uhked selle üle, et meie hulgast on muusikasfääride tähistaevasse ilmunud jälle üks positiivseid elamusi pakkuv nähtus.